Jõgeva Maavalitsus teatab, et Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 kehtestati Jõgeva maakonnaplaneering praeguse Jõgeva maakonna territooriumil.

 

Vabariigi Valitsus algatas 18.07.2013 korraldusega nr 337 uute maakonnaplaneeringute koostamise kõigis maakondades põhjusel, et maakondade ruumiline planeerimine on vaja viia kogu riigis ühtsetele alustele, arvestades riigi huvisid.

 

Jõgeva maakonnaplaneeringu KSH algatas Jõgeva maavanem 22.08.2013 korraldusega nr 1-1/2013/454. Maakonnaplaneering on koostatud haldusreformi eelse Jõgeva maakonna territooriumi kohta ning selle ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule 2030+.

 

Maakonnaplaneeringute koostamist koordineeris Rahandusministeeriumi planeeringute osakond, kelle tellimusel koostati maakonnaplaneeringu ülesannete täitmiseks erinevaid juhendeid.

Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldas Jõgeva Maavalitsus. Maakonnaplaneeringu koostamise konsultant ning KSH läbiviija oli Skepast&Puhkim OÜ.

 

Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on maakonna ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+" koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele ning suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil. Tulenevalt kehtivast PlanS § 55 lg 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus.

 

Jõgevamaa ruumilise arengu visioon aastaks 2030+ kõlab selliselt, et Jõgevamaa on kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kvaliteetse linnaruumiga keskuslinnad, kus on avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus. Elujõulise maalise asustuse tagavad põllumajandus ja metsandus koos hästi korraldatud kultuuri- ja loodusturismiga. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil.

 

Jõgevamaa ruumilise arengu eesmärgid tulenevad maakonna sotsiaalmajandusliku ja ruumilise arengu analüüsist, mis oli planeerimislahenduse jaoks suunava ja põhjendava mõjuga.

 

Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise raames otsiti Kaitseministeeriumi ettepanekul asukohta Kaitseliidu 600 m täisohualaga lasketiiru rajamiseks Jõgeva maakonda, milleks koostati Kaitseliidu lasketiiru asukohavaliku analüüs. Asukohavaliku analüüsi tulemusena leiti kolm võimalikku asukohta lasketiiru rajamiseks: Utsali, Põltsamaa nr 2 ja Kirikuraba.

 

Maakonnaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi KSH, mille eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi maakonnaplaneeringu koostamisel ning kehtestamisel. Maakonnaplaneeringuga ei kavandatud tegevusi, millega kaasneb piiriülene keskkonnamõju. KSH aruanne käsitleb maakonnaplaneeringu täpsusastmele vastavuses kõiki aspekte, mida planeeringu koostamisel on arvesse võetud.

 

Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimiseks on koostatud Jõgeva maakonnaplaneeringu elluviimise tegevuskava, milles lepiti kokku konkreetsed ülesanded kavandatud tegevuste elluviimiseks ja vastutajad/koostööpartnerid.

 

Jõgeva maakonnaplaneering koosneb planeeringu tekstilisest osast ning kuuest joonisest (Põhijoonis; Ruumilised väärtused ja piirangud; Elukeskkonna väärtused; Majanduskeskkonna väärtused; Transport ja teed; Tehniline taristu), mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Nimetatud maakonnaplaneeringu juurde kuuluvad ka kaheksa lisamaterjali.

 

Kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda paberkandjal Jõgeva Maavalitsuse fuajees (Suur tn 3, Jõgeva linn) maavalitsuse tööaegadel (E-N 8.00–17.00 ja R 8.00–15.45) ning Jõgeva Maavalitsuse veebilehel aadressil:

http://jogeva.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering.