Jõgevamaa Vapimärk

 

AHTO VILI      Torma Põllumajanduseosaühingu juhatuse liige

 

Ahto Vili on juhtinud Torma Põllumajandusosaühingut üle 20 aasta.
Osaühingus töötab 40 inimest.

Torma Põllumajanduseosaühingul on klassikalised tegevusalad – teravilja, piima ja veiseliha tootmine.

 

Tormas rajati Eesti esimene Taani tüüpi vabapidamislaut, ehitati uued läga- ja silohoidlad ning rekonstrueeriti noorloomalaut. Järjekindlalt on kaasajastatud maaharimis-, külvi- ja silo valmistamise tehnoloogiaid. Tormas on kasutusel kaasaegsete GPS-seadmetega kombainid, lautades on automaatsöötmine, söödaratsioone koostatakse teadlaste näpunäidete järgi.

 

Torma Põllumajanduseosaühing on teinud aastaid tulemuslikku koostööd Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonnaga, et aretada kõrgema piimatoodanguga holsteini tõugu lehmi. Teadlaste juhendamisel on tehtud nii embrüosiirdamisi, süvaseemendust kui suguselekteeritud spermaga seemendusi.

 

2016. aastal oli Torma Põllumajandusosaühingul 578 lüpsilehma keskmiseks aastatoodanguks 11 246 kg piima lehma kohta, tipplehmade väljalüps oli kuni 84 kg päevas.

 

Laktatsiooni piimatoodangu poolest on Eesti esikümnes 4 Torma Põllumajanduseosaühingu piimalehma. Kõige tootlikuma lehma Linne piimatoodang on 19722 kg.

 

Jõudluskontrolli Keskuse aukirju on Torma POÜ saanud nii kõige kõrgema piimatoodangu eest kui ka läbi aegade parimate tipplehmade eest.

 

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on Torma POÜ kari saanud ühistult tunnustuse kui parim holsteini aretuskari Eestis.

 

Lisaks suurfirma edukale juhtimisele jagub Ahto Vilil jaksu pidada veel mitut olulist ametit − ta on olnud Torma vallavolikogu esimees, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige,
on Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu liige ning laulab Torma kammerkooris.

 

Tema eestvedamisel on taaselustatud Torma Põllumeeste Selts ja algatatud Jakobsoni künnipäevad, samuti peeti siin aastaid Torma puhkpilliorkestrite festivali TOPOF.

"Kõik, mis oleme saavutanud, on tänu maaülikooli rahvale ja minu töötajatele, tänu kõigile neile inimestele, kes minu ümber on."

 

"Torma on ju Carl Robert Jakobsoni noorusmaa, siin ei saa kehvalt majandada, me peame Jakobsoni aateid järgima," ütleb põllumajanduse ja maaelu järjekindel edasi arendaja
Ahto Vili.

Jõgevamaa Kuldrist 2016

 

Reet Alev                       Pajusi vallavanem

Pajusi Vallavalitsuses on töötanud 1995. aastast.

Pajusi vallavanemana töötab alates 2005. aastast.

Reet Alev on Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige.

Jõgevamaa Koostöökojas esindab Põltsamaa piirkonda.

On kogu hingest toetanud Pajusi valla koolide Pisisaare Algkooli ja Aidu Lasteaed-Algkooli tegevuse jätkamist.

Harrastusteks on fotograafia, käsitöö, eriti õmblemine ja veebidisain. Omab suurt fotokogu.

On raamatu "Rahvarõivaid Vooremaa veerelt" idee autoriks. Samuti pannud raamatutesse Pajusi valla ajalugu.

Kirjutab ja viib ellu erinevaid arendusprojekte nii Pajusi valla elanike, kui kogu piirkonna hüvanguks.

On aktiivne suhtleja ja ütleb välja, mida mõtleb. 

 

Indrek Eensalu        Põltsamaa Vallavolikogu esimees

Indrek Eensalu on OÜ Metagrupp Kamari tsehhi juhataja ja aktiivne Kamari küla elu edendaja, Kamari külavanem. Kaitseliidu Jõgeva maleva Noorte Kotkaste malevapealik.

Korduvalt on olnud valitud Põltsamaa Vallavolikogu liikmeks.
Käesoleval ajal on Põltsamaa Vallavolikogu esimees.

Esindas Põltsamaa valda kohalike omavalitsuste liitumisläbirääkimistel Põltsamaa piirkonnas.

Indrek Eensalu on Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse esimees ja Sihtasutuse Põltsamaa Sport nõukogu liige ja Põltsamaa Lions klubi liige.

Kuningamäe Terviseraja arendamise eestvedaja seal hulgas kunstlumest suusaradade rajamise eestvõtja ja täideviija.

Koostöös abilistega korraldab mitmeid rahvaspordiüritus nagu Kamari suusapäev, Kuningamäe Suusatuuri, Põltsamaa Jõemängud, Kamari Laskejooks, Kamari Veetrall.

Indrek Eensalu on inimene, kelle kohta võib öelda "seitse ühes". Ta on omavalitsusjuht, ärijuht, puutöömeister, spordiinimene, poliitik ja külaelu edendaja.

Kõige selle kõrvalt jääb tal aega suusaspordihuviliste lastega tegelemiseks.

 

Neeme Katt                 Jõgeva Põhikooli ja Jõgevamaa Gümnaasiumi õpetaja

Jõgeva Ühisgümnaasiumi keemiaõpetajana asus tööle 1985. a, informaatika õpetajana töötab 1998. aastast.

Alates 2013. a töötab Jõgeva Põhikoolis keemia- ja informaatika õpetajana ning Jõgevamaa Gümnaasiumis informaatika õpetajana.

Neeme Katt on koostanud mitmeid e-õppematerjale - Moodle kursused „Uurimistöö alused" ja „Programmeerimine I, II, III; „Informaatika 8. Klassile.

Ta on koostanud õppevahendid Keemia lühikursus põhikoolile (tööraamat 2016); Keemia õpik 9. klassile (2016), Keemia õpik 8. klassile (2015).

Neeme Kati poolt juhendatud õpilaste uurimistööd on korduvalt edukalt osalenud erinevatel vabariiklikel (16 auhinda) ja rahvusvahelistel (2 auhinda) uurimistööde konkurssidel, neli tööd on avaldatud õpilaste teadusajakirjas „Akadeemiake".

Sageli on Neeme Katt esinenud haridusalastel konverentsidel ja ajakirjanduses (Haridus, Õpetajate Leht, Vooremaa).

2007. a anti talle Jõgeva linna aumärk eduka töö eest õpilaste juhendamisel olümpiaadideks ja konkurssideks valmistumisel.

2010. a „Eestimaa õpib ja tänab" komisjon tõstis teda esile loodus- ja täppisteaduste auhinnale esitatute seas.

Neeme Katile omistati 1997. a Aasta Õpetaja, 2000. a Aasta Õppija ja

2014.a Aasta Gümnaasiumiõpetaja aunimetused.

 

Taisto Liivandi        Jõgeva Põhikooli direktor

Alates 1988. asus Jõgeva 1. Keskkoolis tööle ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.

On igakülgselt panustanud hariduselu juhtimisesse ja arendamisesse Jõgeva maakonnas alates 1989. a esmalt Jõgeva 1. Keskkooli, edaspidi Jõgeva Gümnaasiumi direktorina töötades kuni 2013. aastani.

2013. aastal valiti Taisto Liivandi Jõgeva Põhikooli direktori ametikohale.

Taisto Liivandi on Jõgeva Linnavolikogu liige alates 1993. a. , kus kuulunud haridus-ja kultuurikomisjoni koosseisu.

On olnud Jõgeva Maakonna volikogu liige ja Eesti Kongressi saadik.

1998. a omistati Taisto Liivandile Kodanikupäeva aumärk.

Ta on igakülgselt toetanud Alo Mattiiseni muusikapäevade „Tähetund" läbiviimist ja kooliteatri „Liblikapüüdja" pikaajalist tegevust.

Taisto Liivandi on koolijuht, kelle on silmapaistvad teened hariduselu juhtimisel ja edendamisel Jõgeva maakonnas.

 

Rutt Tänav                   Põltsamaa Muuseumi juhataja

Rutt Täna tegevus kultuuri- ja ajaloopärandi kogumisel on laienenud kogu maakonnale.

Ta on Jõgevamaal läbi viinud koduloolisi retki. Tema eestvõtmisel on koostatud ja avaldatud mitmeid Jõgeva maakonda tutvustavaid raamatuid ja trükiseid.

Rutt Täna on pühendunud Põltsamaa piirkonna kuvandi loomisele ja selle tutvustamisele.

Ta on Jõgeva maakonna atesteeritud giid, samuti rahvusvahelise turismimarsruudi Via Hanseatica giid.

Turistidega on võimeline suhtlema 5 keeles. Ta on üheks Jõgevamaa Giidide Ühingu asutajaks.

Eriti tänuväärne on Rutt Tänava panus külalislahke külastuskeskkonna loomisel.

Tänu tema heale suhtlemisoskusele on maakonnal head suhted teiste eesti turismi- ja kultuuriasutustega, sõpruslinnadega ning teiste riikide turismikorraldajatega.

Rutt Tänav väärib tunnustus jäägitu pühendumise eest turismivaldkonna arendamisse, maakonna kuvandi loomisesse ja selle tutvustamisesse ning pikaajalise panuse eest kultuuri- ja ajaloopärandi kogumisel ja säilitamisel.

Jõgevamaa Hõberist 2016

 

Ivar Dubolazov        Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna juht

Politseis töötab alates selle taasloomisest 1991. aastal.

On töötanud Haaslava valla piirkonnakonstaablina, Tartu maakonna konstaablijaoskonna juhina.

Aastatel 2004-2009 töötas Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalpreventsiooni ja noorsootalituse komissari ametikohal. Oktoobrist 2009 kriisireguleerimisteenistuses ja 2010. a määrati teenistuse vanema ametikohale.

PPA Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna juhi ametisse nimetati Ivar Dubolazov
1. novembril 2010.

Talle on omistatud politseimajori teenistusaste.

Ivar Dubolazovit on autasustatud mitmete politsei teenetemärkidega: politsei II klassi teeneterist, politsei II klassi teenistusrist 20-aastase laitmatu teenistuse eest, korrakaitsepolitsei teenetemedal ja Lõuna prefektuuri teenetemärk.

Vabal ajal tegeleb näitemänguga Haaslava valla Kurepalu rahvateatris.

On tulnud kehastada nii Pipi Pikksukka kui ärimees Vestmanni väimehest arhitekti  "Pisuhännas". "Nukitsamehe" muusikalis astus lavale koos oma pojaga mängimaks Mõhku ja Tölpat.

Ivar Dubolazovile meeldib meeskonnatöö, soovib inimestega suhelda. Samas ei sobi pidev rutiinne paberitöö. 

Ivar Dubolazov on positiivse maailmavaatega parimatele lahendustele orienteeritud ning enda positiivse energiaga kõiki nakatav juht ja kolleeg.

 

Margus Kaasik       MTÜ Palamuse Pritsumehed pealik

Palamusel riikliku päästekomando sulgemise järel 2012. a mais moodustati Margus Kaasiku eestvedamisel MTÜ Palamuse Pritsumehed. Vabatahtliku päästekomando moodustamise eesmärgiks oli päästealase teenuse jätkamine Palamuse piirkonnas.

Reageerimise kiiruselt on Palamuse Pritsumeeste vabatahtlik komando võrdne riiklike komandodega - väljakutsele reageeritakse hiljemalt 1 minuti möödumisel teate saamisest.

Margus Kaasiku eestvedamisel tegeleb vabatahtlik komando aktiivselt ka ennetustööga viies läbi tuleohutuse alast selgitustööd kogukonnas. Teostatakse kodukülastusi ja nõustamisi ja korraldatakse ohutusalaseid infopäevi.

Margus Kaasiku initsiatiivil on korrastatud eluhoonete ohtlikke küttekoldeid.

Piirkonnas on korrastatud ja loodud juurde uusi veevõtukohti.

Margus Kaasiku põhitöökoht on Jõgevamaa päästepiirkonna Jõgeva komandos. Ta on kõrge erialase tasemega tunnustatud päästetöötaja.

Päästeamet on teda autasustanud eeskujuliku teenistuse eest Päästeameti medaliga.

Palamuse Vallavalitsus on autasustanud teda valla tunnuskirjaga.

Margus Kaasik on pika aja vältel panustanud turvalise kogukondliku elukeskkonna loomisesse ja tagamisesse.

 

Leina Kreek               Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanem

Leina Kreek on Kodutütarde Jõgeva ringkonna tegevuses osalenud alates 2005. aastast, esmalt Laiuse rühmavanema ning 2012. aastast Kodutütarde Jõgeva ringkonna vanemana.

Kokku on Jõgeva ringkonnas 135 kodutütart ja 13 rühma.

Leina Kreegi peamiseks eesmärgiks on kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja eesti meelt.

Tema eesvõtmisel korraldatakse koonduseid, loenguid, kursuseid, praktilisi töid, näitusi, matku, mänge ja muud kultuurilist ning majanduslikku tegevust.

Jõgeva ringkond on ka tuntud uute traditsioonide algatajana: Jõgeva kodutütred osalesid esimestena poiste Mini-Ernal, korraldasid esimese suurlaagri koos Noorte Kotkastega, viisid läbi esimese üleriigilise Oskuste võistluse.

Kodutütred võtavad Leina Kreegi juhtimisel osa kogukonna üritustest.

Leina Kreek töötab Jõgeva valla sotsiaalhooldustöötajana Kuremaa piirkonnas. Kaastöötajate ja abistatavate hinnangul on Leina abivalmis ja rõõmsameelne inimene.

Leina Kreek on aktiivselt abistanud maakondlike suursündmuste korraldamisel ja läbiviimisel.

 

Luule Palmiste         Jõgeva Vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist

Luule Palmiste on töötanud Jõgevamaal sotsiaalvaldkonnas alates 1994 aastast.
alates 2001. aastast on Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees.

Jõgeva Vallavalitsuses sotsiaaltöö peaspetsialistina töötab 2008. aastast.

On olnud abivalmis juhendaja sotsiaalvaldkonna üliõpilastele nende õppepraktika ajal nii vallavalitsuses kui Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojas.

Koostöös Sihtasutusega Dharma ja Jõgevamaa Tugikeskusega on Jõgeva vallas edukalt rakendatud tugiisikuteenust.

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojas korraldab puuetega inimestele maakondlikke üritusi ja teabepäevi.

2008.a autasustas Jõgeva linn teda aumärgiga tulemusliku töö eest sotsiaalvaldkonnas.

2009.a tunnistati Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Jõgeva maakonnas.

 

Laidi Zalekešina    Mustvee Linnaraamatukogu direktor, Mustvee Kultuurikeskuse juhataja kt

Laidi Zalekešina juhtimisel on Mustvee Kultuurikeskusest saanud kultuurielu keskus, kus lisaks raamatukogule ning kultuurikeskuse ringidele tegutsevad turismiinfopunkt, kaalumuuseum ja kino.

Laidi Zalekešina on 2012. a ilmunud raamatu „Meie Mustvee" ja 2015. a trükis avaldatud raamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu" kaasautor.

2016. aastal pälvis Laidi Zalekešina koos oma kaastöötajatega väga heal tasemel raamatukogupäevade ja mereaasta tähistamise ning raamatu „Mustvee raamatukogu aja lugu 1901-2016" koostamise ja väljaandmise eest Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu poolt välja antava raamatukogupreemia IDA 2016 kategoorias Raamatukoguhoidja IDA.

Kauaaegne ja aktiivne Mustvee linnavolikogu liige Laidi Zalekešina on olnud volikogu aseesimees, revisjonikomisjoni aseesimees, majandus-, heakorra- ja arengukomisjoni aseesimees ning osalenud erinevate Mustvee Linnavolikogu komisjonide töös.

Käesoleval ajal on Laidi Zalekešina Mustvee linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liige.

Laidi Zalekešina on silmapaistev kohaliku ja piirkondliku kultuurielu eestvedaja.

 

Tõnu Vare                   Päästeameti Lõuna päästekeskuse juhtivspetsialist

Tõnu Vare töötab Päästeteenistuse süsteemis alates 1992. aastast.

Kuni 1996. aastani töötas Jõgevamaa Päästeteenistuse rühmapealikuna. Seejärel edutati ta Jõgevamaa Päästeteenistuse operatiivosakonna juhatajaks, millisel ametikohal töötas kuni 2006. aastani.

Tõnu Vare tegevuse tulemusena arenes Jõgevamaa Päästeteenistus üheks edukamaks ja efektiivsemaks Eestis.

Tõnu Vare algatusel moodustati Jõgevale üks esimestest Eestis korrapidamisteenistustest.

Tulekahjude ja inimohvrite ärahoidmise eesmärgil on Tõnu Vare prioriteediks olnud ennetustöö valdkond.

1994. a liitus ta Jõgevamaal alguse saanud projektiga „Kaitse end ja aita teist".

Paljuski Tõnu Vare tõhusa töö tulemusena on Jõgevamaal üles kasvanud uus põlvkond, kes oskab ohutult käituda ja muudab elukeskkonna turvalisemaks.

Jõgevamaa autasud

Jõgevamaa teenetemärgid

 

Jõgeva maavanem annab koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga välja Jõgevamaa vapimärki, Jõgevamaa kuldristi ja Jõgevamaa hõberisti.

 

Maavanema korraldusega 19.11.2015 nr 1-1/2015/431 muudeti Jõgeva maakonna teenetemärkide andmise, kandmise ja välja antud teenetemärkide üle arvestuse pidamise korda.

 

Maavanema korralduse avamiseks kliki siia.

 

Ettepaneku vorm maavanemale Jõgevamaa vapimärgi, Jõgevamaa kuldristi või Jõgevamaa hõberisti väljaandmiseks on
allalaetav siin.

 

 

JÕGEVAMAA VAPIMÄRK antakse isikule Jõgeva maakonnale osutatud eriti oluliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Üldjuhul antakse Jõgevamaa vapimärk elutöö eest.

 

 

JÕGEVAMAA VAPIMÄRGIGA AUTASUSTATUD

 

Arnold Rüütel            nr 1 - 2006
Hans Küüts              nr 2 - 2006
Villu Reiljan            nr 3 - 2007
Priit Saksing            nr 4 - 2008
Vaike Lapp              nr 5 - 2009
Eenok Haamer            nr 6 - 2010
Ants-August Nurk        nr 7 - 2011
Airi Rütter              nr 8 - 2014

 

JÕGEVAMAA KULDRIST antakse isikule Jõgeva maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks.

 

Kuldristiga autasustatute nimekirja leiad siit.

 

 

JÕGEVAMAA HÕBERIST antakse isikule Jõgeva maakonnale osutatud teenete ja saavutuste tunnustamiseks või Jõgeva maakonna jaoks olulise saavutuse tunnustamiseks.

 

Hõberistiga autasustatute nimekirja leiad siit.

 

 

Lisainfo: Jõgeva maasekretär Kristi Tamme tel 776 6388
kristi.tamme@jogeva.maavalitsus.ee

 

 

 

Jõgeva maavanema aukiri

 

 

Jõgeva maavanema aukirjaga autasustatakse:

  • inimesi, kes on oma töös saavutanud silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi maakonnas oma ala spetsialistide hulgas;
  • juubelitähtpäevade puhul või silmapaistvalt eduka ja/või pikaajalise töö või teenuste eest või ametist lahkumise puhul;
  • ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi nende tegevuse eest maakonna elanikkonna ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul;
  • riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusi nende tegevuse juubelitähtpäevade puhul või silmapaistvate saavutuste eest maakonnas;
  • üksikisikuid, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi – erilist tähtsust omavate ühekordsete või suuremahuliste silmapaistvate saavutuse eest maakonna või kohaliku probleemi lahendamisel või tähtpäevade puhul.

Jõgeva maavanema aukirja statuut

Jõgeva maavanema aukirja taotlus

 

Lisainfo: Jõgeva maasekretär Kristi Tamme tel 776 6388
kristi.tamme@jogeva.maavalitsus.ee