Võidupüha ja maakaitsepäev Eesti lipu sünnikodus

Suvetuules lehvivad täies ilus sini-must-valged trikoloorid. On eesti rahva pidupäev – Vabadussõjas võidelnute austamise ja mäletamise päev. Käesoleval aastal tähistame maakondlikult võidupüha ja maakaitsepäeva Eesti lipu sünnikodus, kauni Põltsamaa jõe kallastel.

 

Äsja Põltsamaal toimunud maakonna laulu-ja tantsupidu „Kolme koduvärviga" oli toredaks sissejuhatuseks suvistele sündmustele. Meeleolukas pidu tõstis esile Eesti lipu sünniloo.

 

Sini-must-valge lipp tunnistati Ajutise Valitsuse määrusega Eesti riiklikuks sümboliks 21. novembril 1918 ning sama aasta 12. detsembril heisati see eestluse tähisena Toompea lossi Pika Hermanni torni tippu. Selle lipu all saavutati võit Landeswehri üle 23. juunil 1919. aastal Võnnu (Cesise) all, kus sunniti taanduma baltisaksa väed.

 

Seda olulist võitu, austust meie sõjameeste vaprusele ja rahva vabaduseihale tähistamegi võidupühana.

 

Suve kõige lühema öö lõkketulede valguses ühinevad sümboolselt kaks kõige olulisemat sündmust meie rahva jaoks – võidupüha ja jaanipäev. Võidupüha tule toovad meile Hiiumaal toimuvalt paraadilt kaitseliitlane Ago Vaidla ja naiskodukaitsja Aive Kivioja.

 

Pidupäeval tunnustame ja täname samuti kodukaunistajaid mastivimpli ja tänukirjaga. Hoolitsetud ja kaunis kodu on ikka meie rahvale omane olnud.

 

Pidupäeva puhul tänan ja tunnustan Jõgevamaa kaitseliitlasi, Naiskodukaitset, Noori Kotkaid ja Kodutütreid, kes vabale tahtele toetudes suurendavad rahva valmisolekut kaitsta meie riigi iseseisvust. Mäletame ja mälestame meie vabaduse eest võidelnuid ning viime kauneid lilli ja süütame mälestusküünlad Vabadussõja mälestusmärkide jalamil.

 

Olete kõik oodatud osalema paraadil ja sellele järgneval pidulikul tseremoonial Põltsamaal Vabadussõja mälestussamba juures, kust on võimalik võtta kaasa leegike püha tuld, et süüdata koduaasal jaanilõke või koduaknal küünal.

 

Õnnitlen teid võidupüha puhul ja soovin peotujulist jaanipäeva!

 

Viktor Svjatõšev

maavanem

 

Jõgeva maakonna laulu- ja tantsupidu "Kolme koduvärviga" 23.05.2015

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt ulatub  Põltsamaa lauluväljakuni ja piki Vooremaa nõlvu kulgeb põhjast lõunasse.

 

See on maa, kus on viljakad põllumaad, metsasalud ja sirendavad järvesilmad.

 

See on maa, kus on elatud aastatuhandeid, laule lauldud, tantsu vihutud ja pillimängul kõlada lastud. Niimoodi on siin viljakal pinnasel oma kultuurilugu loodud, hoitud ja põlvest põlve edasi antud.

 

Täna oleme siin Põltsamaa laulukaare all  kokku saanud, et oma lugu vesta.

 

Laulu- ja tantsupeo traditsioon on meie maakonna kultuuriloo jaoks oluline tähtsündmus.

 

Päevale lisavad pidulikkust linnas lehvivad sini-must-valged trikoloorid, mis siinses paigas esmakordselt kokku õmmeldi esialgu korporatsiooni lipuna, hiljem aga rahvuslipuna kasutusele võeti.

 

Kõlagu täna siin lauluväljakul hingestatult lauluviisid, helisegu pillihelid ja olgu lennukad tantsusammud.

 

Toredat pidupäeva!

Jõgeva maavanema Eesti Vabariigi 97. aastapäeva kõne

4.05.15

Austatud peolised!

Riigikogu ja valitsuse liikmed, omavalitsusjuhid, väliskülalised, daamid ja härrad,

 

Aastasadu südames kantud vabaduseiha ja soov elada oma riigis sai teoks 1918. aastal, mil Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu avaldas manifesti „Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides kuulutatakse ISESEISVAKS DEMOKRAATLISEKS VABARIIGIKS."

 

Oluline osa oli sel keerulisel ajal kanda Jaan Poskal, kes 24. veebruaril 1918. aastal määrati Ajutise Valitsuse välisministriks ning peaministri asetäitjaks. Jaan Poskale langes oluline roll Ajutise Valitsuse tegevusse astumisel sama aasta novembris Saksa okupatsiooni lõppedes. Tema autoriteet ja läbirääkimisoskused olid ülimalt olulised, et sakslased andsid võimu just Ajutisele Valitsusele, aga mitte enamlikele tööliste nõukogudele.

 

Jaan Poska sündis Laiuse vallas Laiusevälja külas. Paljugi tänu tema läbirääkimisoskusele kirjutati 2. veebruaril 1920. aastal alla Eesti-Vene rahulepingule. Lepingule, mis tõi endaga kaasa vabaduse.

 

Jaan Poska tegevus ja olulisus Eesti Vabariigi ajaloos on mõneti jäänud teiste persoonide varju. Püüame siis meie temale enam tähelepanu pöörata. Maavalitsusel on lähemal ajal kavas tellida maal Jaan Poskast, mis asetub Eesti lipu sünnilooga seotud maalide kõrvale maavanema kabinetis.

 

Et me elame täna vabal maal demokraatlikult valitud rahvaesindajate juhtimisel, on suur õnn. Seda vabadust tuleb hoida ja kaitsta. Maavalitsusele on antud ülesandeks Jõgevamaa maakonnaplaneeringu koostamise käigus leida sobiv paik 600 meetrise laskepolügooni rajamiseks. Oleme analüüsinud ja võrrelnud erinevaid asukohti ning töö käigus kohanud ka vastuseisu ja mittemõistmist. Kui me aga ei suuda tagada oma sõjaväele võimalust heaks väljaõppeks, siis ei saa me loota tõhusat kaitset vaenlase vastu.

 

Oleme üks viieteistkümnest maakonnast Eestimaal. Nii nagu mujalgi, elavad siin tublid ,töökad ja kodumaad armastavad inimesed, kelle üle võime uhkust tunda. Täna on see hetk, et üheskoos heita pilk tehtule ja mõtiskleda mõningate teemade üle pikemalt.

 

Alustan seekord hariduse valdkonnast, kus kahanevast elanikkonnast ja noorte arvust tingituna toimuvad pidevad muutused. Kui 2013. aastal läks sügisel kooli 3406 õpilast, siis eelneval aastal 106 õpilast vähem. Omavalitsused püüavad ajaga sammu pidada ning koole kaasajastada. Viimastel aastatel on vähenenud gümnaasiumide arv nii riigis tervikult kui meie maakonnas. Tänasel päeval on gümnaasiumiharidust võimalik omandada Jõgeval, Põltsamaal, Palamusel ja Mustvees. Suure tõenäosusega on selles valdkonnas veel muudatusi oodata.

 

Konkurentsi tingimustes otsivad koolid omapära, et olla atraktiivsed ning seeläbi suurendada õpilaste arvu. Hea näitena võib esitada Põltsamaa Ühisgümnaasiumis avatud Eestis ainulaadset digitaalset klassi, kus kaasaegne infotehnoloogia aitab õppimise viia kõige nüüdisaegsemale tasemele.

 

Haridusvaldkonna paremaks toimimiseks kutsuti ellu sihtasutus Innove poolt juhitav Rajaleidja keskus, kus pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid.

 

Mitte ainult üldhariduskoolid vaid ka ametikoolid tunnetavad valusalt õpilaste arvu vähenemist. Siingi tuleb kasuks ainulaadne spetsialiseerumine.

 

Luua Metsanduskool on hea mainega pidevas arengus olev kool. Siin õppivad noored võidavad metsanduse erialastel kutsevõistlustel tiitleid nii kodu-kui välismaal. Metsanduskool on tuntud ja populaarne paik teadmiste omandamiseks.

 

Teine meie maakonnas kutseõpet jagav kool Põltsamaa Ametikool on jäänud aga lõpuni välja arendamata. Kuigi moderniseerimisega alustati ning avati uus praktikabaas, siis on osa õpikeskkonnast ning õpilaskodud seniajani renoveerimata.

 

Vaatamata keskkonnale tullakse siia aga ikka õppima. Noored tulevad seetõttu, et Põltsamaa Ametikoolis omandatakse haridus ja amet, mis võimaldab elus toime tulla. Seda väidet kinnitab statistika ning õpilaste poolt saavutatud auhinnalised kohad kutsevõitlustel.

 

Nädalapäevad tagasi kirjutas Haridus- ja Teadusminister alla käskkirjale, mis liidab kooli alates 1. septembrist 2015 Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Koolide ühendamises iseenesest ei peaks nägema probleemi, kui Põltsamaa ametikoolis jätkatakse edaspidigi kutsehariduse andmist.

 

Läbirääkimistel saavutasime Haridus- ja Teadusministeeriumiga kokkuleppe, et alustame koos kohalike ettevõtjate ja omavalitsustega tööd leidmaks regiooni ettevõtlusele vajalikke erialasid, mida Põltsamaal võiks õpetada. Ülemöödunud sajandil rahva algatusena rajatud Aleksandrikooli järeltulija vajab taas kogukonna üksmeelt ja innovaatilist lähenemist.

 

Oluline on kaasata noori igapäevasesse tegevusse, kuulata nende arvamusi ja ettepanekuid. Selliseks kõnekoosoleku vormiks on traditsiooniline Jõgevamaa Osaluskohvik, kus vabas õhkkonnas kohtuvad noorte esindajad ja eksperdid, et koos tuleviku tegevusi kavandada ning otsida lahendusi probleemidele.

 

Noorte hääle kõlamiseks ja info vahetamiseks loodi maakondlik noorteinfo portaal LÕVI HÄÄL – TOSIN MÖIRET. Selle loojateks olid Nele Graverson ja Marju Saviauk, kaks noort ja aktiivset inimest, kes on eeskujuks teistelegi noorsootöövaldkonnas.

 

Igapäevaselt Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuhi ametit pidav Nele sai ka üleriigilise tunnustuse osaliseks, kui Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas 2014. aasta parimaks noortevaldkonna teoks tema algatatud noorteseminari "Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?"

 

Aktiivsed noored on uute ideede väljamõtlejad ja elluviijad. Kultuurivaldkonna järelkasvu taimelavaks on noorte laulu-, tantsu-, pilli- ning näitemängu kollektiivid. Omavahel võetakse mõõtu nii kohalikel kui üleriigilistel traditsioonilistel sündmustel nagu Alo Mattiiseni muusikapäevad, Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tähetund ja Tuulelapsed.

 

Suve suursündmuseks kultuurivaldkonnas kujunes aga XIX tantsupidu "Puudutus" ja XXVI laulupidu "Aja puudutus. Puudutuse aeg". Seekord keskendus laulupeo idee ennekõike aja tunnetamisele läbi eelkäijate loomingu taasavastamise ning väärtustamise. Tantsupeo mõtte keskmeks oli aeg kui hindamatu väärtus, et läbi puudutuste luua selline maailm, mida tahaksime oma järeltulijatele jätta.

 

Laulu ja tantsupeo õnnestumisele aitasid kaasa meie maakonna 60 kollektiivi 1190 esinejaga, kelle hulgas olid nii lauljad, tantsijad kui pillimängijad.

 

Omaette sündmuseks oli TULE TULEMINE, laulu- ja tantsupeo tule teekond mööda Eestimaad, mis kujunes elamusretkeks ja millest said osa kümned tuhanded pealtvaatajad.

 

Märkamist ja äramärkimist väärib Tiina Kulli poolt koostatud kogumik-raamat „Rahvarõivaid Vooremaa veerelt" ja Heiki Vilepi maakonda tutvustav lasteraamat „Jõksi rännakud Jõgevamaal".

 

Kultuuripärandit ja põllumajanduse traditsioone hoiab au sees Pajusis Loopre-Lepiku talus toimuv rehepeksupäev, mis on omanäoline ja õpetlik ning mida külastab igal aastal sadu lapsi. Nende jaoks on esivanemate aegne rehepeks eriti uudistamist väärt.

 

Traditsiooniks on muutumas Jõgevamaa Aasta Ema valimine. Seekord osutus valituks Karina Kaarepere, kes töötab kasvatajana Siimusti lastekodus Metsatareke. Tema emalikku hellust ja hoolt jagub ka vanemliku hoolitsuseta lastele.

 

Taas anti välja Oskar Lutsu huumoripreemia. Seekord pälvis autasu Eesti Draamateatri näitleja Jan Uuspõld.

 

Unustuse hõlma ei tohi lasta vajuda küüditatutel, kellele jagasime Palamuse rahvamajas kätte Eesti Memento Liidu rinnamärgi "Eestist küüditatud."

 

Kultuur ja sport on ikka teineteist täiendanud. Mõlemad pakuvad pealtvaatajale emotsioone. Spordis saavutatud tähelepanuväärsematest tulemustest tõstan esile Dakari rallil mootorrataste arvestuses 40. kohaga lõpetanud Mart Meeru. Tänavu lõpetas ta ralli 38 kohaga.

 

Suurepäraseid tulemusi rahvusvahelisel tasandil saavutati nii kiiruisutamises, maadluses, saalihokis, tõstmises, sangpommispordis.

 

Kiiruisutaja Saskia Alusalu MM –l saavutatud 10. koht ühisstardiga sõidus jääb   selle aasta algusesse, kuid nii toredat saavutust on rõõm esile tõsta.

 

Et Jõgevamaa parimad sportlased pääseksid maailma tippvõistlustele ja olümpiamängudele on vajalik meie kogukonna ühistoetust.

 

Headele saavutustele aitas kaasa pikaajaline koostöö Eesti Olümpiakomiteega. Olime esimeste hulgas, kellega sõlmiti ühine leping spordimeisterlikkuse treening-gruppide treenerite tasustamiseks.

 

Et saavutatud tulemused ja sportlaste nimed tulevastel põlvedel meeleks püsiksid, on spordiajakirjanik Tiit Lääne võtnud südameasjaks koguda, süstematiseerida ja kirjastada spordi ajalugu. Viimati ilmus tema sulest teos „Jõgevamaa spordielu algusest-tänaseni" II osa.

 

Enamus meist ei tegele tippspordiga, kuid tervisesporti ja terveid eluviise võiksime ikkagi järgida. Mõningatel juhtudel tulevad kasuks õpitud oskused, kuidas teisi aidata. Nimelt sai meie maakonnast alguse selline tore ettevõtmine nagu 6. - 8. klasside õpilastele mõeldud koolitusprogramm „Kaitse End ja Aita Teist", mille kaudu õpetatakse noortele oskusi käituda erinevates olukordades nii maal, vees, metsas, tänaval. Jõgevamaalt 20 aastat tagasi alguse saanud sündmus on levinud tänaseks üle kogu Eestimaa. Tulemuslikku tegevust esmaabi andmise oskuste tõstmisel mainiti ära ka saates „Eestimaa uhkus". Suur tänu neile, kes olid selle programmi lätete juures.

 

Kui aga ise enam oma tervise eest hoolitsemisega hakkama ei saa, siis vajame spetsialistide abi. Esmane käik on perearsti juurde. Selleski valdkonnas on oodata suuremaid muudatusi.

 

Eesti perearstisüsteemi tulevikusuund on tervisekeskused. Lähema viie aasta jooksul peaksid Eesti maakondadesse kerkima üks kuni kaks esmatasandi tervisekeskust. Lähtuvalt esitatud kriteeriumitest võiks need paikneda Jõgeval ja Põltsamaal. Mustveesse saaks rajada Jõgeva keskuse filiaali.

Tervisekeskused on oluline samm lähemasse tulevikku vaadates. Kui me soovime tulevikus Jõgevamaal näha noori perearste, siis peame nende jaoks sobivad tööruumid ette valmistama. Möödas on ajad, kus noor arst tuleb ja hakkab oma töökohta ise rajama.

Esmatasandi tervishoid hõlmab lisaks perearsti- ja õe teenustele veel kodust õendusabi, füsioteraapiat, ämmaemandusabi, koolitervishoidu. Need valdkonnad on samuti plaanis koondada uutesse keskustesse.

 

Möödunud aasta tõi muudatused kiirabisüsteemis, mille tulemusena pakub Jõgevamaal kiirabiteenust SA Tartu Kiirabi. Jõgeva linnas tegutseb kaks brigaadi, Põltsamaal ja Mustvees kummaski üks brigaad.

 

SA Jõgeva Haigla on saanud tänu investeeringutele uue välimuse ja osaliselt ka sisu. Juurde on ostetud kaasaegseid seadmeid. Loodame jätkuvalt ka Ameerika Ühendriikide saatkonna rahalisele abile laboriruumide renoveerimiseks. Tänan Jõgeva Linnavalitsust, kes  toetab regulaarselt  20 000 euroga Jõgeva Haiglat diagnostikaseadmete ostmisel. AS Selver kogub annetustena igal aastal haigla jaoks lisavahendeid. Suured tänud temalegi.

Kiidusõnu väärivad  SA Põltsamaa Tervis töötajad ja omanikud. Siin osutatakse eriarstiabi, koduõenduse, hooldusravi ja füsioteraapia teenust.

Tänan kõiki omavalitsusi, kes panustavad perearstindusse, et tagada oma valla inimestele kvaliteetne arstiabi.

Keeruline on kujutada kohalikku elu ette ilma kodanikuühenduste aktiivse osaluseta. Eelmisel aastal tunnustati parimaks kodanikuühenduseks Kamari Haridusselts, kes panustab oma liikmete kaudu palju energiat oma kodukoha arendamisse. Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse aunimetuse aasta kodanik pälvis Valdi Reinas ja Jõgevamaa sädeinimese tiitli Jüri Siirmäe.

 

Kodanikuühenduste mõju ja olulisus kohaliku elu edendamisel on aasta-aastalt kasvav. Nii kuulutati MTÜ Pommiauk poolt Jõgewa muuseumi rajamine ja edasiarendamine 2014.aasta parimaks kodanikuühenduste teoks maakonnas. Juula küla  paljude põnevate tegevuste korraldamisega, valiti Kodukandi Ühenduse poolt Jõgevamaa aasta külaks.

 

Sotsiaalne ettevõtlus ja läbimõeldult pakutavad kogukonnateenused on üks võimalus tõsta maakonna kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja parandada igas Jõgevamaa piirkonnas elanike rahulolu oma elukeskkonnaga.

 

Jõgevamaa on eripalgeline. Palju on metsa, veekogusid ja põllumaad. Inimesedki ja nende hoiakud on samuti piirkonniti erinevad. Vastutus kohaliku kogukonna hea käekäigu eest on suuresti kohalikul omavalitsusel. Vastavalt võimalustele saadakse oma töödega kenasti hakkama. Rahvaarvu jätkuv vähenemine viib ükskord olukorra aga selleni, et valdade liitumine on paratamatu.

 

Olen seda meelt, et suuremad omavalitsused on elujõulisemad. Seepärast toetan Põltsamaa linna ja valla ühinemissoovi. Seda enam, et nende omavalitsuste tegevused on omavahel läbi põimunud.

 

Omapärane soov on küpsenud aga Pala vallal, kes soovib üle minna teise maakonda ja on katkestanud koostöö Jõgeva maakonna teiste omavalitsustega. Arvan, et vallavolikogu on teinud emotsionaalse otsuse, mis vajab kindlasti veel rahva arvamust.

 

Meie maakonna elanike heaolu sõltub töökohtade olemasolust. Oleme valdavalt põllumajandussaadusi tootev ja ümbertöötlev piirkond, mille tõttu sõltume ilmastikust, turu nõudlusest ja rahvusvahelisest poliitilisest olukorrast. Põllumajanduses oli möödunud aastal väga hea taimekasvatuse aasta. Põldudelt koristati kõigi aegade suurim teravilja ja rapsi kogusaak. Teravilja keskmine saagikus oli ligemale 4 tonni ja ja rapsil 2,5 tonni.

 

Jõgevamaal on viimastel aastatel teinud suure arengu piimakarjakasvatus ja piimatootmine. Eelmiselgi aastal suurenes piimatoodang lehma kohta. Enam kui 10 000 lehma keskmine toodang oli mullu 8758 kg lehma kohta.

 

Rõõmu valmistab eksportivate ettevõtete arvu kasv. Viie viimase aastaga on kauba eksport  kasvanud 54 miljonilt 98 miljoni euroni.

 

Üheks maavalitsuse poolseks toeks ettevõtjatele saab olla abi pakkumine rahvusvaheliste kontaktide loomisel ja vajaliku info jagamine. Juba mitmendat aastat oleme korraldanud rahvusvahelist kontaktseminari. Seekord toimus see augustikuus Luual koostöös Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega ning Jõgevamaa Koostöökojaga. Seminaril keskenduti metalli-, puidu- ja põllumajandustootmisele ning osalejad külastasid ka Jõgevamaa ettevõtteid.

 

Käesoleval aastal on kavas korraldada seminar turismi-, majutuse- ja toitlustuse valdkonnas. Igati mõistlik oleks ühendada kavandatav seminar geopargi ideega, millele enamik meie maakonna omavalitsusi heakskiidu andsid.

 

Eestis resideerivatest saatkondadest on Jõgeva Maavalitsusel head suhted Ameerika Ühendriikide, Moldova, Valgevene, Saksamaa, Austria, Türgi, Leedu, Soome ja Jaapani saatkondadega.

 

Kontaktseminari ajal andsid Jõgeva Maavalitsus ja Soome Vabariigi Kaarina Linnavalitsus Moldova Vabariigi Ungheni rajooni administratsiooni esindajatele humanitaarabi korras üle päästeauto. Kohaletoimetamise ja väljaõppe eest hoolitsesid päästeametnikud Raino Poll ja Guido Vahtra Jõgeva päästekomandost ning Jõgevamaa päästepiirkonna juhataja Jüri Alandi.

 

Tänan kõiki meie maakonna inimesi panuse eest maakonna arengusse.

 

Tänan neid tublisid vabatahtlikke ja heategevusorganisatsioone, kes märkavad ja aitavad abi- ja toetust vajavaid inimesi. Arvan, et selline käitumine võiks saada normiks.

 

Tunneme uhkust, et elame vabal maal, oma kodumaal. Mäletame neid, kes andsid oma panuse vabaduse saavutamisel. Mitte miski ei tohiks olla võimatu nende mälestuse jäädvustamisel. Igati sobilik oleks Eesti Vabariigi 100-ndaks aastapäevaks püstitada ühine mälestusmärk kõigile meie maakonnast pärit  vabaduse eest võidelnutele ja langenuile.

 

Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 97-ndal sünnipäeval!

Elagu Eesti Vabariik!

 

 

Viktor Svjatõšev

Jõgeva maavanem

Maavanema Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kõne

3.03.14

Helin

 

Meie paesel ja metsasel pinnasel kostus inimeste kõnet juba 11 000 aastat tagasi. Algselt väikese  rahvakilluna, sajandite ja aastatuhandete kestel kasvanud ja arenenud, mõõnaperioodidest tugevana välja tulnud, elame täna oma rahvusriigis.

 

Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse tõus algas 19. sajandi keskel ja päädis omaenese riigi rajamisega 1918. aastal, mil Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu  avaldas manifesti: „Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides kuulutatakse ISESEISVAKS DEMOKRAATLISEKS VABARIIGIKS."

 

Rahvusriik vajas oma sümboolikat ning võime uhkust tunda, et Eesti lipu sünnilugu sai alguse 130 aastat tagasi Põltsamaal. Emilie Beermanni poolt Põltsamaa poest ostetud kolme eri värvi kangast õmmeldi kihelkonnakooli ruumes valmis esimene sinimustvalge lipp, mis 4. juunil 1884. aastal pühitseti Otepää pastoraadis Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks. 1918. aasta novembrist alates kuulutati sini-must-valge trikoloor  Eesti Vabariigi lipuks.

 

Meie jaoks väga olulise sündmuse jäädvustamiseks valmis mõned päevad tagasi teemakohane maal Põltsamaa kunstniku Ethel Hakkaja ja tema väikeste õpilaste käe all.  Tööga saab tutvuda kultuurikeskuse fuajees.

 

Jõgevamaalt on võrsunud kultuuri-, spordi- ja haridustegelasi, ettevõtjaid, riigitegelasi, sõjamehi ja tublisid tööinimesi. Mitmedki neist on andnud suure panuse omariikluse tekkele. Näitena toon esile Eesti-Vene rahulepingu allkirjastaja diplomaadi Jaan Poska.

 

Meil on kellest eeskuju võtta. Kavas on neid inimesi, kes meie riigi ajaloos olulist osa etendasid, edaspidigi lõuenditel jäädvustada.  

 

Oleme üle elanud sõjad, küüditamised ja võõrvõimude all elamise. Pärast taasiseseisvumist oleme üle kahekümne aasta ehitanud taas oma riiki, visalt, jonnakalt ja edasipüüdlikult. Kahjuks jääb riigi ülesehitajaid üha vähemaks. Vaba liikumis-, elamis-, ja töötamisvõimalus viivad kodumaalt aktiivsemad ja haritumad noored.

 

Taolised minekud, lähemale või kaugemale mõjutavad oluliselt maakonna elanike arvu, keda oli rahvastikuregistri järgi käesoleva aasta alguseks jäänud alla 33 000. Demograafiline olukord mõjutab kõiki valdkondi – haridust, kultuuri, majandust, ühistransporti ja  omavalitsuste võimekust investeerida.

 

Minult küsitakse sageli, kuidas Jõgeva maakonnal läheb?

Olen vestlustes vastanud, et hästi läheb, kuid alati võiks parem olla. Ise elan ja töötan selle nimel, et minu kodumaakonnas oleks hea elada. Oleme varemaltki keerulisi aegu üle elanud ja kogemusi raskustega toimetulekuks peaks jätkuma. Loodame, et õigete otsuste korral suudame seekordki hakkama saada.

 

Heidame nüüd üheskoos pilgu möödunud aastal tehtule. Kuna teadmised ja oskused on meie tegude alus, siis  alustamegi vaatega haridusele.

 

Jätkuv õpilaste vähenemine on tekitanud vajaduse koolikorralduslike muudatuste järele. Raske ja valulik on omavalitsustel koolide kokkutõmbamise  otsuseid teha.  Paraku tingib sellised otsused reaalne vajadus, sest  õppurite arv maakonnas vähenes aastaga 131 õpilase võrra ehk ühe tubli põhikooli jagu.  2013. aastal läks õppeaasta algul kooli 3411 õpilast.

 

Need omavalitsused, kes mõistavad tekkinud olukorda ja suudavad vajadusel teha tulevikku vaatavaid õigeid otsuseid, tulevad edaspidi paremini toime kui muudatusotsustega viivitajad.

 

Milliseid tähelepanuväärsemaid muutusi on maakonnas toimunud?

 

Maakonnakeskuses alustas õppetööd Jõgevamaa Gümnaasium, mille koolipidajaks on Haridus- ja Teadusministeerium ning linnale kuuluv Jõgeva Põhikool. Tulevikku silmas pidav otsus võimaldas renoveerida ühe koolihoone kaasaegseks gümnaasiumiastme õppeasutuseks ning loob lähiaastatel võimaluse  põhikooli renoveerimiseks või uue ehitamiseks. Muudatuste elluviimine võimaldab viia lõpule alushariduse ja üldhariduse õpetamiseks vajaliku kaasaegse õpikeskkonna rajamise.

 

Eelmise aasta kõnes avaldasin lootust, et Peipsimaa pealinnaski on head eeldused riigi toel muudatuste sisseviimiseks. Kahjuks pole suudetud planeeritud  tegevuskava senini ellu viia.

 

Vajaliku otsuse koolivõrgu korrastamiseks tegi Puurmani Vallavalitsus, kus gümnaasiumi asemel jätkab imekenas lossis põhikoolina Puurmani Mõisakool. Gümnaasiumist põhikooliks suuna on võtnud ka Tabivere kool.

 

Olen veendunud, et hästi läbimõeldud ja elluviidud haridussüsteem tagab maakonnas kõrgetasemelised õpitingimused heade pedagoogide käe all.

 

Et meil on väärt koolmeistrid, näitavad meie õpilaste õpitulemused ja elus hakkama saamine. Meie õpetajate tublidust on märgatud ja hinnatud maakonnast kaugemalgi. Õpetajate tunnustussüsteemi „Eestimaa õpib ja tänab" põhjal valiti aasta gümnaasiumiõpetajaks õpetaja Neeme Katt Jõgevalt. Esile tõsteti aasta kutseõpetaja kategoorias Veiko Belials Luua Metsanduskoolist. Edukat õppeaastat kõigile teile, head pedagoogid.

 

Jõgeva maakonnas on kaks ametikooli; Luua Metsanduskool ja Põltsamaa Ametikool. Kui metsanduskooli õppebaasi ja õpilaste elamistingimusi on aastate jooksul kaasaja nõuetele vastavaks ehitatud, siis Põltsamaa Ametikool oli seni olnud vaeslapse osas. Nüüd on sellegi kooli hea käekäik võetud tähelepanu alla ja kooli uuendamine on jõudsalt edenenud.

 

Rahvasuu räägib, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.

 

Koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga korraldasime juba kümnendat korda kõigile I klassi õpilastele sündmuse Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis „Vanaaegne koolitund", kus õpilased saavad kirjutada sule ja tindiga ning teada huvitavaid fakte vanaaegsest koolielust. Pärast koolitundi sõidavad õpilased Elistvere loomaparki loodusloo tundi.

 

Kodumaakonna tundmaõppimisel on lastele abiks vahva tegelane Jõks ja tema sõprade Meelise ja Mari seiklused lasteraamatus „Jõks ja viis imelist päeva". Populaarsele lasteraamatule on peagi tulemas järg.

 

Kord aastas kogunevad maakonna eri paigust noored ümarlauale, et koos asjatundjatega arutleda noori huvitavatel teemadel. Viimasel  koosolemisel oli teemaks  ühistransport.  

 

Noored on läbi aegade olnud uuendus- ja vahel ka veidi mässumeelsed. Et emotsioonid ja teod üle kombekuse piiri ei läheks, tegelevad riskirühma kuuluvate lastega vabatahtlikud, keda tunnustasime „Hea Tegu" konkursil.

 

Tänu aktiivsetele eestvedajatele on paljud meie maakonna piirkonnad jätkuvalt elujõulised. Mittetulundusühingute liidrid väärivad tõsist tunnustust ja kiitust, sest paljud neist on tegevad valdkondades, mis avaliku või ärisektori poolt katmata.  Jätkugu neil vaid tahet ja sisemist põlemist jätkata ja unistusi ellu viia.

 

Esmakordselt valisime Jõgevamaa Aasta ema, kelleks sai Põltsamaa muusikakooli õpetaja Hiie Taks. „Armastus, mida emades on lõpmatult palju, muudab meid kõiki ja kogu maailma paremaks ning hoolivamaks," on tema  sõnum ja soovitus kõigile emadele.

 

Eesti elanikkond on vananev. Seepärast peame oluliseks kaasata aktiivselt eakaid. Üheks selliseks sündmuseks oli  konverents  „Eakate aktiveerimine läbi põlvkondade vahelise koostöö", kus otsiti vastuseid küsimusele, kuidas kaasata eakaid aktiivsesse ellu, kasutades nende oskusi ja teadmisi.

 

Möödunud aasta oli kultuuripärandi aasta. Oleme aja jooksul õppinud väärtustama ja hoidma oma pärandkultuuri nii külaseltsi kui riigi tasemel. Aasta juhtmõtteks oli "Pärijata pole pärandit".  

 

Kultuuriaastale kohaselt oli aasta mitmekesine paljude rahvakultuuri sündmuste osas. Nimetan siin mõningaid, nagu Peipsiäärsete maakondade Laulupäev Ida-Virumaal Toilas,  Jõgevamaa laste ja noorte TANTSUPÄEV,"  Elu kui muinasjutt..." Palamusel, Öötantsupidu Kuremaal, millega ühtlasi tähistati kolme naisrahvatantsurühma UHKA, Jõgevahe Pere ja Meie Mari juubeleid.

 

Juba mõnda aega käib rahvatantsijatel, võimlejatel, rahvamuusikutel ja puhkpillimängijatel kibe ettevalmistus Tallinnas toimuvale  XXVI laulupeole ja XIX tantsupeole minekuks ning valmistumine Jõgeval peetavale maakonna laulu- ja tantsupeoks.

 

Pärandkultuuri aastasse sulandus meeldivalt Katre Arula raamat „Ajatud lapitööd", mis juhatab lugeja rõõmsasse ja värvikirevasse lapitöömaailma.

 

Rahvakultuuri väärtusi nagu murded, rahvalaulud, kombestik, rõivad, toidud, arhitektuur kajastab raamat „Jõgevamaa kihelkonnad."

 

Meie mällu on sööbinud inimeste rängad kannatused sõdade ja repressioonide tõttu. Tänan mittetulundusühingut „Jõgevamaa Represseeritud" ja Ants Aluoja, kelle algatusel avati Viljandimaal paiknevas Pilistvere kivikangrus mälestuskivi tänase Jõgevamaa kunagistele elanikele, kes kaotasid elu või talusid kannatusi kommunismi- ja natsismiohvritena.

 

Ajaloo talletamisega saavad kenasti hakkama muuseumid, millest suuremat tähelepanu pälvis Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum,keda Eesti Muuseumide Aastaauhindade galal auhinnati eripreemiaga näituse „"Kevade" teatrilavadel" eest.

 

Terves kehas peitub terve ja ergas vaim, mis hoiab meid aktiivsena ja tegusana.

 

Spordis oli meil päris hea aasta. Eesti meistritiitli individuaalselt võitsid erinevatel aladel 29 meie maakonna sportlast, Eestimaa XII Talimängudel saavutasime väikeste maakondade arvestuses  III kohta.

Eesti meistrivõistlustel sportmängudes võitsid medaleid saalihokimängijad ja  võrkpallurid. Jõgeva SK Tähe saavutas saalihoki Euroopa EUROFLOORBALL karikavõistluste finaalturniiril teise koha.

Kaks Kiigemetsa Kooli õpilast osalesid Lõuna-Koreas Eriolümpia Maailma Talimängudel, kus saavutati suusatamises neli eri värvi medalit.

 

Tunnustada tuleb Eesti Olümpiakomitee juhtkonda, kes jätkuvalt toetab koostööprojekti, mille tulemusena eraldatakse spordimeisterlikkuse treening-gruppidele rahalist toetust.

 

Kõigi kutsumus ei ole igapäevaselt spordiga tegeleda, kuid tervislikke eluviise õigete toitumisharjumustega ja mõistliku  kehalise koormusega, võiksime siiski järgida. On ju käesolev aasta kuulutatud liikumisaastaks.

 

Ettevõtlus loob töökohad ning tagab arengu

 

Jõgevamaa on olnud läbi aegade põllumajandusliku kallakuga maakond. Suur osa meie rohkem kui 10 tuhandelisest lüpsikarjast annab toodangut kaasaegsetes farmides. Oleme jõudnud piimatoodanguga Euroopa parimate sekka. Möödunud aastal kujunes jõudluskontrolli andmetel meie maakonna piimatoodanguks lehma kohta üle 8460 kg. Esile tuleb siin tuua Torma Põllumajandusosaühingut, kus on aastaid lüpstud üle 10 000 kg piima lehma kohta.

 

Toiduainete tööstuses on tugevad tegijad E-Piim, Felix, Scanola Baltic.

 

Peipsimaal kasvatatud kurki turustatakse „Peipsi kurgi" nime all. Tuntud ja hinnatud on Peipsi sibul.

Tulemuslikku aretustööd tehakse Eesti Taimekasvatuse Instituudis Jõgevamaal.

 

Eksporti edendavad lisaks toiduainete tööstusele  kalandus-, puidu-, metalli-, mööbli-, paatide-, vannide-, transpordi-, tarkvara lahendusi pakkuvad firmad. Mitmekülgne konkurentsivõimeline ettevõtlus annab paljudele inimestele tööd ja maksuraha omavalitsustele. Suur tänu  teile, ettevõtjad!

 

Tänan ka Viljandi Kutseõppekeskust, tänu kellele said möödunud aastal ja saavad ka käesoleval aastal pika-ajalist kutsealast täiendõpet üle 200 töölise.

 

Oleme rahva ja riigina juba üht-teist saavutanud. On aeg toetada meist arengutempolt maha jäänud riike.

 

Moldova Vabariigi  Ungheni rajooni meditsiiniasutuste jaoks on komplekteerimisel humanitaarabi saadetis, mis koosneb põetus-hoolduse ja liikumise abivahenditest.  Laste liiklusohutuse  tagamiseks saatsime koolidele  kingituseks 1000 helkurit.

 

Abi antakse meilegi. Koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga on ettevalmistamisel humanitaarabi projekt kogumaksumusega 200 tuhat eurot, mille eesmärgiks on Jõgeva Haigla laboratooriumi ruumide renoveerimine.

 

Milles seisnevad meie arengu võimalused?

 

Arvan, et võti peitub ettevõtlike inimeste väärtustamises, paikkonnale sobiva ettevõtluskeskkonna loomises, uude ideede rakendamises, atraktiivses turundustöös, uute tegijate julgustamises ja heas  omavahelises  koostöös.

 

Maavanemana jätkan omavalitsuste ja ettevõtete külastamist, et selgitada kohapealseid vajadusi ja otsida neile lahendusi.

 

Aitame ettevõtjatel leida piiriüleseid koostööpartnereid, korraldame rahvusvahelisi kokkusaamisi. Viimastelt kohtumistelt on nii mõnigi meie ettevõtja leidnud endale sobiva koostööpartneri välismaalt.

Kolmepoolses koostöös Eesti-Soome-Venemaaga püüame lähiaastatel avada turistidele läbi Ida-Virumaa koridori Jõgevamaale.

 

Omavalitsustelgi on vajalik mõelda muutustele, et olla võimekad oma rahvast teenima ja võimelised efektiivselt peagi saabuvat uut eurorahastamise perioodi  ära kasutama.

 

Kui me kõik püüame ja pingutame heade ideede nimel, siis saame üle kõigist raskustest.

 

Olgu meie järeltulevatel põlvedelgi tahtmist siin maalapil elada. Helisegu kodupaigas jätkuvalt lauluviis ja  kõlagu pillihääl, sest selline helin on eestlase elu ja hing.

 

Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 96-ndal sünnipäeval!