Avaldatud on aastate 2009–­2015 Eesti tervishoiukulude analüüs

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
30. detsember 2016

 

 

Tervise Arengu Instituudil valmis analüüs „Eesti tervishoiukulud 2015", mis kirjeldab aastate 2009–2015 tervishoiukulusid ja nende muutusi. Analüüs on rohkete joonistega ning sellest leiab ka valiku võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.

 

Ajavahemikul 2009–2015 kasvasid tervishoiukulud jooksevhindades 397 miljonit eurot, sellest 98 miljonit 2015. aastal. Perioodile on olnud iseloomulik rahastamise stabiilsus ja vähesed muutused.

Aastate 2009–2015 keskmine tervishoiukulude juurdekasv oli 6 protsenti aastas, püsivhindades 1,6 protsenti aastas.

 

Tervishoiukulud ühe inimese kohta olid 2015. aastal 1006 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 761 eurot ja leibkondade osa 229 eurot. Leibkondade kulude kolm suuremat kuluartiklit olid hambaravi, retseptiravimid ja käsimüügiravimid. Need kokku moodustavad kaks kolmandikku inimeste kuludest tervishoiule. Aastate 2009–2015 jooksul on leibkondade kulutustes ravimite ja meditsiinitoodete osa vähenenud 55 protsendilt 46 protsendini ning suurenenud raviteenuste osa. Kõige kiiremini on kasvanud õendusabi ja hambaravi kulud.

 

Tervishoiukulude statistika 200–2015 on avaldatud instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis ning analüüs uuringute andmebaasis.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

OECD ning Euroopa Komisjonkroonilised haigused nõuavad Euroopas üha enam ressursse

 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
23. november 2016

 

Kroonilised haigused nõuavad Euroopas üha enam ressursse, leitakse värskelt avaldatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Euroopa Komisjoni ühises väljaandes „Health at a Glance: Europe 2016". Raportist leiab ülevaate ka Eesti tervisestatistika andmetest võrdluses muu Euroopaga.

 

Nii OECD kui Euroopa Komisjon rõhutavad, et rahvastiku tervise paranemiseks on vaja rohkem panustada haiguste ennetusele ning arstiabi kvaliteedile. Tõhusamate rahvatervise ja haiguste ennetamise programmide ning efektiivsema tervishoiusüsteemi abil oleks Euroopas igal aastal võimalik säästa sadu tuhandeid elusid ja miljardeid eurosid, tuuakse raportis välja.

Ligikaudu 550 000 tööealise inimese kroonilistest haigustest (nagu südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, pahaloomulised kasvajad) tingitud enneaegsed surmad lähevad Euroopa Liidu (EL) riikide majandusele iga-aastaselt maksma hinnanguliselt 115 miljardit eurot ehk umbes 0,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). 

 

Tänu varasemale diagnoosimisele ja tõhusamatele ravimeetoditele suudetakse üha enam nende haigustega võidelda, kuid näiteks Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on endiselt mahajäämus vähi elulemusnäitajates võrreldes ülejäänud Euroopaga. Kogumikus väljatoodud vähipaikmetest on pärasoolevähi ja naiste rinnavähi 5-aastane suhteline elulemus Eestis küll EL-i keskmisest madalam, kuid emakakaelavähi puhul on see kõrgem kui EL-is keskmiselt.

 

Halb tervis on märkimisväärseks koormuseks sotsiaal- ja ravikindlustussüsteemile ­– EL riikides kulub töövõimetustoetustele ja haiguspäevade kompenseerimisele igal aastal keskmiselt 1,7 protsenti SKP-st. Seda on rohkem kui kulub töötute toetustele. Seevastu eraldatakse rahvatervisele ja haiguste ennetusele keskmiselt ainult  kolm protsenti tervishoiukuludest. Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel oli  2015. aastal Eestis ennetusele suunatud vahendite osakaal tervishoiukuludest 3,2 protsenti.

Suurem panustamine ennetustegevustesse ning vähenenud töövõimega inimeste parem kaasamine tööjõuturule tooks EL riikides kaasa olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu, toob välja OECD raport.

 

Arstiabi kättesaadavuse tagamine on kriitilise tähtsusega tervise ebavõrdsuse vähendamisel

Suuri riikidevahelisi erinevusi eeldatava eluea pikkuses süvendavad veelgi riigisisesed erinevused eluea kestuses sõltuvalt inimeste hariduslikust ja sotsiaalsest taustast. EL-is keskmiselt elavad madalama haridusega inimesed seitse aastat vähem kui kõige haritumad. Eriti suur lõhe ilmneb Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning kõige teravamalt just meeste puhul, kuna nende hulgas esineb rohkem riskikäitumist. Eesti naiste keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel jäi 2014. aastal EL-i naiste keskmisest (83,6 aastat) maha 1,7 aastaga ja meestel 5,7 aastaga (EL-i keskmine meestel 78,1 aastat). Kui kõrvutada riigiti üldise eeldatava eluea kasvu võrreldes 1990. aastaga, siis on Eesti läbi teinud kõige kiirema tõusu – keskmine eluiga on pikenenud 7,5 aasta võrra.

 

Pärast ülemaailmset majanduskriisi on mitmes EL-i riigis kasvanud nende madalamapalgaliste inimeste arv, kes ütlevad, et tervishoiuteenuste kättesaadavus on nende jaoks halvenenud. 2014. aasta üle-euroopalise sissetulekute ja elamistingimuste uuringu (EU-SILC) andmetel olid Läti, Eesti ja Kreeka need riigid, kus sõltumata sissetuleku suurusest tõi rohkem kui 10 protsenti inimestest välja, et ei ole saanud käia arsti vastuvõtul, kuigi selleks oli vajadus. Kättesaadavuse hindamisel arvestati põhjusena vähemalt ühte kolmest: majanduslikud põhjused, arstiabi osutaja asukoht, pikad ootejärjekorrad.

Esmatasandi arstiabi kättesaadavus sõltumata inimeste elukohast (ka kaugemates maapiirkondades ja vaesemates linnaosades) mängib OECD hinnangul võtmerolli tervise ebavõrdsuse ja haiglaravijuhtude arvu vähendamisel kõigis Euroopa riikides.

 

Oluline on tervishoiusüsteemi paindlikkuse, efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse tõstmine

Kogumik toob välja paljude EL-i riikide 2015. aasta prognoositud tervishoiukulude aeglase kasvu, mis on majanduskasvuga üldises vastavuses. EL kulutas tervishoiule  9,9 protsenti SKP-st.

Tervishoiukulude osakaal SKP-st oli prognooside kohaselt kõige suurem Saksamaal, Rootsis ja Prantsusmaal – umbes 11 protsenti SKP-st, järgnesid Holland ja Taani (vastavalt 10,8 ja 10,6 protsenti). EL-i idapoolsemates riikides hinnati tervishoiukulusid oluliselt väiksemaks, ulatudes 5–6 protsendini SKP-st. Kogumiku koostamise järel TAI poolt avaldatud täpsustatud andmetel oli Eestis  tervishoiukulude osatähtsus SKP-st 6,5 protsenti. Kuna viimastel aastatel on tervishoiukulude juurdekasv olnud SKP kasvuga võrreldes suurem, siis on Eesti näitaja  taas võrreldav  2009. aasta tasemega, mil tervishoiukulude osakaal SKP-st oli viimaste aastate üks kõrgemaid.

OECD hinnangul on tervishoiukulude osakaal SKP-st lähiaastatel kõigis riikides kasvamas ja seda eelkõige seoses elanikkonna vananemise ning uute diagnostiliste ja ravitehnoloogiate kasutuselevõtuga.

 

Kogumik „Health at a Glance: Europe 2016" on üks osa uuenenud koostööst OECD ja Euroopa Komisjoni vahel ning see annab ülevaate 28 EL-i liikmesriigi, viie kandidaatriigi ning kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi viimaste aastate arengutest inimeste tervises ja tervisesüsteemides.

 

Raport on avaldatud OECD kodulehel:  http://www.oecd.org/health/health-at-a-glance-europe-23056088.htm

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Alkoholikonverentsi fookuses on alkoholitarvitamise vähendamisega seotud piirid ja piirangud

 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
23. november 2016

 

23. novembril toimub Tallinnas Swissotelis Tervise Arengu Instituudi iga-aastane alkoholikonverents, mis sel korral keskendub alkoholi kättesaadavuse teemale.

 

Konverentsil tutvustatakse testostlemiste tulemusi, mis  näitavad, et alkoholi müümisel on Eestis toimunud suur nihe ja üha rohkem küsitakse ostjatelt dokumenti ning keeldutakse joobes isikutele alkoholi müümast. Kui kaks aastat tagasi küsiti dokumenti 26% ostudest, siis 2016. aasta suvel tehtud testostlemiste käigus küsiti ostleja dokumente juba 45% ostudest. Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides - 65 protsendil ostudest. Kõige vähem aga tanklates - 46 protsendil ostudest ja väikestes poodides - 41 protsendil ostudest.

 

„Teenindajate roll alkoholi kättesaadavuse piiramisel on unikaalne, kuna nad saavad alkoholi tarbimisest tulenevate kahjude vähendamisele palju kaasa aidata - küsides alkoholi ostjalt dokumenti ning keeldudes joobes isikule alkoholi müümast. Poed on teinud palju tööd teenindajate teadlikkuse tõstmisel ja hea meel on näha, et müüjate teadlikkus ja oskused on paranenud. Müüjad oskavad paremini küsida ostjatelt dokumente ja lahendada alkoholi müümise käigus esilekerkivaid konflikti olukordi," ütles Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk.

 

Konverentsi esimeses pooles räägivad Dmitri Jegorov Rahandusministeeriumist alkoholipoliitika senistest suundumustest ja tulevikuväljavaadetest ja Kaido Saarniit Põhja Prefektuurist politsei koostööst baaripidajatega. Konverentsi paneeldiskussioonis arutavad Coopi, Maxima, Rimi ja Selveri esindajad, milline on alkoholimüügi argipäev poodides.

 

Alkoholitarvitamisest teevad ülevaated Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist ning Tervise Arengu Instituudi spetsialist Maris Salekešin. Kärt Pärtel Tervise Arengu Instituudist räägib alkoholikahjudest Eesti ühiskonnas.

 

Konverentsi lõpuosas räägivad Aimar Ventsel Tartu Ülikoolist alkoholi seotusest sotsiaalsete ja kultuuriliste rituaalidega ning kirjanduskriitik Mihkel Kunnus kultuurist kui keeldude süsteemist.

Konverents algab kell 10 Swissotellis. Konverentsi avab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Päevakava leiab Terviseinfo veebilehel: http://terviseinfo.ee/et/sundmused/event/1765-alkoholikonverents-2016-piirid-ja-piirangud.

 

Konverentsi saab jälgida Postimehe ülekandest: http://tarbija24.postimees.ee/3920273/otseuelekanne-alkoholikonverentsilt-piirid-ja-piirangud

 

Konverentsi toimumist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Kainem ja tervem Eesti" raames.

 

Lisainfo: Tarmo Seliste, Tervise Arengu Instituudi tervishoiusuuna kommunikatsioonijuht, 5565 4193, tarmo.seliste@tai.ee

Õpilased kujutasid ideesid, kuidas nad rohkem köögivilju sööksid

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
16. november 2016

 

 

Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile „Kuidas panna õpilased rohkem köögivilju sööma?" laekus kokku 696 tööd, mida oli poole võrra enam, kui eelmisel aastal. Laekunud töödest 624 olid joonistused ja 72 videod. Õpilaste peamiseks ideeks oli, et köögiviljad tuleb teha atraktiivseks ning neile ja neist valmistatud toitudele tuleks omistada supervõimed.

 

Konkursi projektijuht Käroliin Andrejeva sõnul pakkusid õpilased veel välja, et vahetundide ajal võiksid köögiviljad pidevalt laudadel kättesaadavad olla. „Samuti pakuti välja, et koolides, kus on snäkiautomaadid, võiksid neis olla tervislikumad valikud ehk värsked köögiviljad. Läbi võiks viia degusteerimisi ja nooremates klassides korraldada teemakohaseid mänge, kus auhindadeks on köögiviljad."

 

Kuigi konkursi tase oli sel aastal nii tööde ideede kui teostuse poolest väga kõrge,  oli päris palju ka selliseid töid, kus ei olnud aru saadud, mis on köögiviljad. „Saime hulga pilte puuviljadega," nentis projektijuht.

 

Konkursi teema oli suunatud köögiviljadele, sest nende söömisega on suuremaid probleeme kui puuviljadega. „Seda tõestasid ka mitmed tööd, kus toodi välja, et köögiviljad ei maitse lastele ja et nad sööksid neid ainult siis, kui selle eest saaks preemiaks näiteks jäätise," lisas Andrejeva. Siiski jäi õpilaste töödest peamise sõnumina kajama, et köögiviljade söömine toob hea tervise, teeb tugevaks ja vastupidavaks.

 

Konkursi esikohad läksid Tartu Aleksnder Puškini kooli ja Tallinna 32. Keskkooli õpilasele. Parima video auhind läks Mikitamäe Kooli 7. klassi tehtud videole.

 

Algklasside vanusrühma võitjad:

I koht - Kellart Lepik, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

II koht - Edgar Vaikšnoras, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

III koht - Karoliina Karu, Paikuse Põhikool, 4.a klass

 

Põhikooli vanusrühma võitjad:

I koht - Liisbet Karjel, Tallinna 32. Keskkool, 9.b klass

II koht - Heidy Veroonika Ilisson, Tallinna 32. Keskkool, 9.a klass

III koht - Liisa Lekko, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass

Parim video:  Mikitamäe Kool, 7. klass

 

Žürii poolt äramärgitud tööd:

 

Algkooli vanuserühm
Daryna Lymar, Tartu Aleksander Puškini kool, 4.a klass
Alina Molokina, Paikuse Põhikool, 3.c klass
Anne-Mai Kruutmann, Tamsalu Gümnaasium, 4.b klass
Angelina Alt, Väike-Maarja Gümnaasium, 3.a klass
Ave Urb, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass
Angelina Loomus, Loksa Gümnaasium, 3.a klass
Keitrin Seene, Kunda Ühisgümnaasium, 1.a klass
Elisabeth Mucker, Türi Põhikool, 2.c klass
Kermo Kaljas, Türi Põhikool, 2.c klass
Miia-Lotta Siliksaar, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass

 

Põhikooli vanuserühm
Liisu Lilles, Lümanda Põhikool, 6. klass
Karoli Vainumaa,  Tallinna 32. Keskkool 9.a klass
Johanna Mänd, Viljandi Jakobsoni Kool, 5.a klass
Hannah Caroliina Uibo, Audentese Erakool, 6.a klass

Johanna Maria Jõgisu, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass

Alina Maria Viik, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass

Kirke Paabo, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass

Riina Annusvere,  Paikuse Põhikool, 6.c klass

Kärt Heinvere,  Pelgulinna Gümnaasium, 9.ak klass

 

Žürii poolt äramärgitud videod

 

Muraste kool, 1.a klass
Kurtna Kool – 6.-9. klass
Kuressaare Gümnaasium, 10. klass
Kohtla-Järve Gümnaasium, 8. klass
Peetri Lasteaed-põhikool, 9. klass
Suure-Jaani Kool, 3.a klass
Tallinna 21. Kool, 10.b klass
Tallinna 21. Kool, 10.b klass
Tartu Tamme kool, 5.c klass

 

Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.

 

Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid.

Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse. 

 

Konkurss toimus kümnendat korda.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737,  maris.jakobson@tai.ee

Tervise arengu instituut juhib tähelepanu huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti tarvitamise ohtudele

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
25. oktoober 2016

 

 

24. oktoobril alustas Tervise Arengu Instituut teavitust, millega tuletab meelde, et e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv ega aita suitsetamisest loobuda.

 

Tervise arengu instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni," sõnab Härm.

 

Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.

 

Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100–200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.

 

Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.

Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.

 

E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Prof Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistutu erinevaid toksilisi aineid (mõned sajad) kui tavasigaretid (mõned tuhanded), kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega," lausub Altraja.


Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.

E-sigareti, huuletubaka ja vesipiibu terviseohtudele tähelepanu juhtiv kampaania on nähtav internetis.

 

Rohkem infot huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti kohta leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee; 659 3906, 5302 2737

 

Tervishoiutöötajate palk kasvab jätkuvalt

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

19. oktoober 2016

 

 

 

Tervishoiutöötajate tunnipalk on võrreldes 2015. aastaga tõusnud, selgus Tervise Arengu Instituudi märtsis läbiviidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Arstide kogutunnipalk (ehk  põhipalk koos erinevate lisatasudega) oli märtsis 13,48, õendustöötajatel 6,69 ja hooldajatel 4,05 eurot. Aastaga kasvas see arstidel 9,3 protsenti, õendustöötajatel 10,7 ja hooldajatel 15,1 protsenti.

 

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 11,87 eurot ja mediaan 10,23 eurot. See tähendab, et pooltel arstidel on põhitunnipalk madalam kui 10,23 eurot. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine põhitunnipalk oli vastavalt 5,91 ja 3,43 eurot ning mediaantasud 5,60 ja 3,31 eurot. Kõige kõrgemat keskmist tunnitasu tervishoiuteenuse osutaja liigi lõikes teenisid arstid ja õendustöötajad ambulatoorsetes eriarstiabi asutustes.

 

Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2016 arstide tunnitasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel 5,5 eurot ja hooldajatel 3,3 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv veelgi tõusnud. Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 594, see moodustab 16,8 protsenti arsti ametikohtadest. Õendustöötajate seas on alla alammäära tasustatud ametikohti 720, moodustades 9,1 protsenti õendustöötajate ametikohtadest.

 

Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2471 eurot, kasvades aastaga 9,8 protsenti. Selle teenimiseks töötati keskmiselt 8 tundi kuunormist rohkem. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos lisatasudega oli 1244 eurot ja hooldajatel 773 eurot, kasvades vastavalt 9,1 protsenti ja 14,6 protsenti.

 

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,1 protsenti, jäädes mõnevõrra alla tervishoiutöötajate palgakasvule. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,3 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 71 protsenti.

 

Tervishoiutöötajate palgauuringu andmed ning mõisted ja metoodika on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis. Uuringu lühiülevaate leiab aadressil www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.

 

Tervishooiutöötajate palgauuringut viib Tervise Arengu Instituut läbi iga aasta märtsis.

 

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut: abi peab pakkuma seal, kus selle mõju on kõige suurem

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
12. oktoober 2016

 

 

Tervise Arengu Instituut ütleb vastuseks Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaiu kriitikale, et nende lähtekoht abivajajate aitamiseks on erinev – abi ei peaks pakkuma seal, kus see on kõige lihtsam, vaid seal, kus selle mõju on kõige suurem.

 

„Erinevalt poliitikutest ei saa me jagada katteta lubadusi ega loopida poliitilisi loosungeid. Kõige olulisem on leida süstlavahetusteenusele asukoht, mis on mugav kliendile ning kus selle mõju on kõige suurem," lausus Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova.

 

Eelmisel reedel toimus Tallinna linnavalitsuses osapoolte töökohtumine, kus Tervise Arengu Instituut tutvustas peagi valmivat analüüsi kahjude vähendamise keskuste asukohtadest Tallinnas ning nendega seotud riskidest ja riskide maandamisest. Selle andmeanalüüsi osa näitas, et aadressil Paldiski maantee 36a ei ole süstlavahetuse avamine põhjendatud, kuna see ei täida süstlavahetusteenusele seatud eesmärke.

 

„Näeme, mida läbimõtlemata kolimine on teinud – teenuse üleviimine Erika tänavalt Niinesse on toonud kasutajate hulga vähenemise ligi 80 protsenti," märkis Kurbatova. „Meie huvi ei ole jooksutada kliente mööda linna ühest ajutisest asukohast teise, mistõttu oli meie ettepanek täita sõlmitud lepingut ning jätkata teenuse pakkumist Erika 5a aadressil seni, kuni tuleb uus püsilahendus."

 

Teenusosutaja ehk MTÜ AIDSi Tugikeskus ja linnavahelise üürilepingu ennetähtaegne osaline lõpetamine Erika 5a aadressil toimus pooltevahelisel kokkuleppel Põhja-Tallinna linnaosa ettepanekul. MTÜ seda oma teenust rahastava lepingupartneri ehk Tervise Arengu Instituudiga läbi ei rääkinud ning sellest ka õigeaegselt ei teavitanud. MTÜ töötas Erika tänaval kokku 18 aastat. Mis oli linnaosavalitsuse motivatsioon uimastisõltlastele suunatud teenuse viimiseks asumist välja ning kas see on seotud uue kaubanduskeskuse rajamisega seotud ärihuvidega, ei ole Tervise Arengu Instituudile teada.

 

Praegu on instituut alustanud kõnelusi, et hinnata, kas Niine tänaval asuvad ruumid jäävad ajutiselt siiski kasutusse. „Oleme nõus seda kaaluma, aga seda juhul, kui eelarve muutub proportsionaalselt teenuse mahu ning sisuga – millega aga teenuseosutaja ei ole siiani nõus olnud, kuigi klientide arv on oluliselt langenud. Samuti on vaja maksimaalselt suurendada väljatööd, et jõuda inimesteni, kes Niine 2 aadressile teenust saama ei tule," lisas Kurbatova.

 

Lisaks süstlavahetusteenusele pakuti Erika tänaval ka metadoon-asendusravi. Asendusravi  kolimisega Paldiski maanteele on Tervise Arengu Instituut nõus.

 

Tallinnas pakutakse kahjude vähendamise teenuseid ehk nn süstlavahetusteenust lisaks aadressil Lastekodu 6 (teenuseosutaja on MTÜ Convictus) ning Magasini 32 (MTÜ Pealinna Abikeskus), lisaks tehakse eri linnaosades väljatööd.

 

Kahjude vähendamise keskuste riskianalüüs valmib lõplikul kujul 21. oktoobriks. Selle eesmärk on kaardistada suurima teenuse vajadusega piirkonnad Tallinnas tervikuna ja kõikides linnaosades eraldi ning tuua välja teenuse osutamisega seotud teadaolevad riskid ning tegevused nende maandamiseks.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Ennetusprogrammis "Suitsuprii klass" alustab 840 klassi

 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
12. oktoober 2016

 

Tervise Arengu Instituudi ennetusprogrammis Suitsuprii Klass osaleb sel aastal 840 klassi kokku 13 729 õpilasega üle Eesti. Eelmisel aastal osales ennetusprogrammis 911 klassi, neist suitsupriina püsis 84 protsenti.

 

„Õpilaste tubakast eemale hoidmiseks ei kasutata Suitsuprii Klassi programmis hirmutamist ega järelevalvet, vaid soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist," selgitas Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapar. "Programmil on ka sotsiaalne mõõde – soovime rõhutada osalejate isiklikku vastutust ja tõsta klasside ühtekuuluvustunnet võimaldades neil koos ühise eesmärgi nimel tegutseda."

 

Ennetusprogrammis osalevad 4.-9. klasside õpilased. „Ühiselt allkirjastatakse klassi leping, millega iga õpilane lubab jääda vähemalt kogu programmi perioodil, oktoobrist märtsini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti," selgitas Saapar.

 

Programmi kuulub ka vaheülesande lahendamine. See ei ole kohustuslik, kuid see on lisavõimalus auhinna võitmiseks. Vaheülesandeks on lühivideo „Mida ägedat saab teha suitsetamise asemel" tegemine.

 

Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loosib Tervise Arengu Instituut programmi lõppedes ehk aprillis välja 30 rahalist preemiat suurusega 270 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks.

 

2014. aasta koolinoorte tervisekäitumise uuring näitas, et elu jooksul on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip) 20 protsenti 11aastastest, 49 protsenti 13aastastest ning 72 protsenti 15aastastest. Igapäevaselt tarvitab ükskõik millist tubakatoodet 4 protsenti 13aastastest ning 10 protsenti 15aastastest. Poiste keskmine vanus esmakordsel suitsetamisel on 11,9 ja tüdrukutel 12,2 aastat, kuid trend on, et suitsu proovimist alustatakse järjest hilisemas eas.

 

Ennetusprogrammi viiakse Eestis läbi 15. korda. 

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Teavituskampaania kutsub lapsevanemaid kaitsma oma lapsi alkoholi eest kuni täiskasvanuks saamiseni

 

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

11. oktoober 2016

 

 

Tervise Arengu Instituut alustas lapsevanematele suunatud teavituskampaaniat „Aitäh, ema! Aitäh, isa!". Kampaania eesmärk on, et lapsevanemad võtavad omaks idee, et nende tauniv hoiak ja kokkulepitud reeglid, mille kohaselt alkoholi enne täisealiseks saamist ei tarvitata, aitavad laste alkoholitarvitamist edasi lükata ja vähendada. Lisaks annab kampaania värskeimat infot alkoholi mõjust noorele ajule.

 

Kampaania on eelkõige suunatud 10-12-aastaste laste vanematele. See on vanus, mil noortel hakkavad tekkima esimesed kokkupuuted alkoholiga.

 

„Laste alkoholitarvitamine ei ole paratamatu," selgitab Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk. „Lapsevanemad saavad laste alkoholitarvitamist ära hoida kõige paremini siis, kui nad seavad selged piirid, et nende peres enne täiskasvanuks saamist alkoholi ei jooda."

 

Sokk nendib, et kahjuks on alaealiste alkoholitarvitamine väga levinud ja isegi kui seda ei peeta õigeks, siis enamik vanemaid lepib sellega. „Erinevates riikides tehtud uuringutega on aga veenvalt tõestatud, et alkoholi keelamine alaealistele ja kontroll selle kokkuleppe täitmise üle lükkab laste alkoholitarvitamist edasi ning isegi kui nad tarvitavad, siis tehakse seda väiksemas koguses ja harvem," selgitas ta. „Need lapsed, kellele kodus alkoholi pakutakse, joovad ka väljaspool kodu rohkem." Vanemspetsialist lisas, et selgete piiride kehtestamine alkoholi osas vähendab laste alkoholitarvitamist ka nendes peredes, kus vanemad ise rohkem alkoholi tarvitavad.

 

Noore organismi kasvamist ja arenemist silmas pidades peaks alkoholi proovimine ja tarvitamine algama võimalikult hilja. Mida varem noor alkoholi tarvitama hakkab, seda suurem on kahju tema füüsilisele ja vaimsele tervisele ning mõju edasisele elule. Alkohol pidurdab eesmise ajukoore arengut ja võib selles põhjustada püsivaid muutusi. Vanuses 12–25 on eesmise ajukoore areng kõige kiirem ja alkoholitarvitamine selles vanuses vähendab tõenäosust, et eesmise ajukoore võimekus areneb täielikult välja. Samas määrab just eesmise ajukoore areng, kui hästi suudetakse teha elus iseseisvaid otsuseid ja mil määral suudetakse neid täide viia. Seega on selle aju osa areng kõige otsesemas seoses lapse toimetuleku ja edukusega edasises elus.

 

Sarnaselt Eesti elanikkonnaga üldiselt, on ka noorte seas alkoholitarvitamine langeva trendiga. Samas on Eesti võrdluses teiste Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidega endiselt esireas alkoholi varajase proovimise ja purju joomise poolest. Keskmiselt proovitakse alkoholi esimest korda 12,4 aasta vanuses. 11-aastaselt on alkoholi proovinud juba iga neljas noor ning 15-aastasena juba enamik noortest. Reegel on, et pärast proovimist jõutakse üsna kiiresti regulaarsema alkoholitarvitamise juurde.

 

Kampaania kanaliteks on televisioon, raadio, välimeedia ja internet. Veebilehelt tarkvanem.ee leiab vanemlikke oskusi arendavad õppevideod, informatiivsed videod alkoholi mõjust aju arengule ning alkoholiteemaliste artiklite sarja, mis kõik toetavad lapsevanemaid piiride seadmisel ja probleemide mõistmisel.

 

Tarkvanem.ee lehel on kampaania ajal ka e-nõuandla, kus Tervise Arengu Instituudi eksperdid vastavad saabunud küsimustele alkoholi ja lastekasvatamise teemal.

 

Kampaania on osa Tervise Arengu Instituudi vanemluse suunalistest tegevustest.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Tervise Arengu Instituut ootab õpilastelt ideid, kuidas suurendada köögiviljade söömist

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
19. september 2016

 

 

Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi loovtööde konkursile „Söögivahetund", kuhu on oodatud nende ideed ja nägemus sellest, kuidas panna noored senisest enam köögivilju sööma.

 

 

„Joonistuste või videote tegemisel võiksid õpilased mõelda, milliseid muutusi kool saaks või võiks teha, et köögiviljad oleksid kättesaadavad ja nendest valmistatud toidud isuäratavad ning maitsvad," lausus instituudi projektijuht Käroliin Andrejeva. „Samuti tuleks mõelda, mis on need tegurid, mis paneksid õpilasi endid või nende kaasõpilasi senisest enam köögivilju sööma." Andrejeva märkis, et teadlikkus köögiviljade olulisusest on noortel olemas, kuid põnev on näha, mis lahendusi pakutakse, et see teadmine ka reaalselt ellu viia.

 

Konkursil saavad osaleda õpilased 1.-12. klassini. Töid hinnatakse ja auhinnad antakse välja eraldi vanuserühmades: 1.-4. klass, 5.-9. klass ning 5.-12. klass. Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid, parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler. 

 

Loovtööde konkurss „Söögivahetund" toimub 10. korda. Konkursi eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu koolisööklatele ja tervislikule toitumisele koolis.

 

Eelmine aasta, mil konkursi alateema oli „Disaini oma koolisöökla", tõi kokku osalema 328 loovtööd. Tööde peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.

 

Tööde esitamise tähtaeg on 21. oktoober, parimad tööd valib žürii välja 16. novembriks.

 

Täpsem konkursiinfo on aadressil http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/soeoegivahetund.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Vanemakoolituste programm „Imelised aastad" 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
15. september 2016

 

Vanemakoolituste programm „Imelised aastad" laieneb üle Eesti

2014. aasta oktoobris startinud vanemlusprogrammi „Imelised aastad" pilootprojekt alustab sügisel viiendat etappi ning laiendab koolitusi uutesse omavalitsustesse üle Eesti.

 

Koolitusprogrammi viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös kohalike omavalitsustega. Koolituste korraldamise konkursile laekus 21 sooviavaldust, mille hulgast valiti septembrist kuni 2017. a veebruarini kestvasse etappi kokku 16 omavalitsust.

 

„Soovisime laiendada programmi piirkondlikku katvust ja anda võimaluse ka väiksematele omavalitsustele, seetõttu jäid vanemlusprogrammi kahes eelnevas etapis osalenud viis linna – Tallinn, Kohtla-Järve, Pärnu, Tartu ja Võru – koolituste korraldamise konkursist seekord välja," selgitas Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik.

 

Koolitusi läbi viima valiti kohalikest omavalitsustest Haljala, Viljandi, Orissaare, Keila, Kuressaare, Kohila, Saku, Tamsalu, Põltsamaa, Võru vald, Antsla, Võhma, Narva, Sillamäe, Tapa ja Kunda. Kokku korraldatakse neli vene- ja 12 eestikeelset koolitust. Lapsevanemaid kutsutakse koolitusele kohaliku lastekaitsetöötaja või lasteaedade-koolide kaudu.

 

„Imelised aastad" (ingl k The Incredible Years) on tõenduspõhine vanemlusprogramm, mida on rakendatud juba ligi 30 riigis. "Imelised aastad" koolituste eesmärk on lastevanemate vanemlike oskuste suurendamine ning vanema ja lapse suhte parandamine. Omandatud oskused aitavad ennetada laste käitumisprobleeme ning pikemas perspektiivis vähenevad agressiivne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine ja muud sotsiaalsed probleemid.

 

„Tegemist ei ole lihtsalt koolitusprogrammiga, vaid seda võib nimetada laiemalt sotsiaalprogrammiks, sest programmi raames tegelevad grupijuhid vanematega ka individuaalselt," lisas Kasvandik. „Koolitussessioonide vahepeal võetakse ühendust iga koolitusel osaleva perega, küsitakse, kuidas läheb uute oskuste rakendamisega, ja püütakse üheskoos leida lahendusi just selle vanema ja lapse suhtes esinevatele probleemidele."

 

Uuringud üle maailma on tõendanud programmi positiivset mõju vanemate ning laste oskuste ja käitumise muutumisele ning vaimsele tervise paranemisele. Ka Eestis tehtud pilootkoolituste mõju-uuringutest selgus, et kui enne koolituse algust kuulus 57 protsenti lastest vanemate antud hinnangute alusel probleemse käitumisega gruppi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 16 protsenti ehk 3,5 korda madalam ning pool aastat pärast koolitust 12 protsenti ehk lausa neli korda madalam. Kui enne koolituse algust märkis 48 protsenti lapsevanematest, et lapse käitumine tekitab nendes stressi, siis koolituse lõpuks oli see näitaja 12 protsenti.

 

2016. a suve seisuga oli Eestis koolituse läbinud 362 lapsevanemat (15 eesti- ja 20 venekeelset gruppi). Pilootperioodil kuni märtsini 2017 läbib koolituse üle 500 lapsevanema.

 

Tagasiside põhjal on osalejad olnud koolitamisviisiga rahul ja soovitaksid koolitust kindlasti ka teistele lastevanematele.

 

Täpsem ülevaade koolituste põhitulemustest on leitav siit.

Tõenduspõhise vanemlusprogrammi pilootprojekt toimub Eestis 2013.–2017. a Euroopa Majandus-piirkonna toetusprogrammi „Riskilapsed ja -noored" raames.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI tuletab taas meelde köögiviljade söömise vajalikkust

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
13. september 2016

 

 

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab taas köögiviljade söömist edendavat teavitust „Köögiviljad kaalu ei kasvata", et innustada inimesi senisest oluliselt enam köögivilju sööma.

 

 

Instituudi eksperdi Tagli Pitsi sõnul on köögiviljad vee- ja kiudaineterikkad ning täidavad seetõttu hästi kõhtu, andes samal ajal vähe energiat. „Kui süüa piisavalt köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitab tagada normaalset kehakaalu," kinnitas Pitsi.

 

Soovitatav päevane kogus köögivilju on vähemalt 300 grammi ehk kolm portsjonit päevas. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul - niisama näksides kui toitude koostises, värskena või kuumtöödeldult. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit ja bataati, mis on tärkliserikaste toitude grupis ega ka avokaadot ja oliive, mis kuuluvad lisatavate toidurasvade, pähklite, seemnete ja õliviljade gruppi.

 

Lisaks rohkele vee- ja kiudainete sisaldusele on köögiviljades ka hulgaliselt erinevaid vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mis aitavad ennetada haigusi, tugevdavad immuunsüsteemi ning hoiavad kontrolli all vererõhku ja vere kolesteroolitaset.

 

Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad eri viljad erinevates kogustes. „Näiteks on südamele vajalikku kaaliumi palju redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, porgandites, baklažaanides, kaunviljades. Magneesiumi saame rohelistest lehtköögiviljadest, maitsetaimedest ja kaunviljadest, vaserikkad on seened ja kaunviljad," tõi Pitsi mõned näited.

 

Selleks, et teha köögivilju sisaldavad toidud rohkem kättesaadavaks, löövad TAI teavituses kaasa mitmed söögikohad üle Eesti, kes teevad köögiviljaroogadele sooduspakkumisi või pakuvad uudseid köögiviljarohkeid toite. Kõik, kes soovivad teavitusega veel liituda, saavad seda teha toitumine.ee lehel.

Teavitusse on kaasatud ka kaupluseketid Selver, Prisma, Rimi, Coop ja Comarket.

 

Kuna kampaania laused on osutunud rahva seas populaarseks, pakume võimalust toitumine.ee veebilehel (http://toitumine.ee/kampaania/viljad/) kujundada oma lausega plakat ja võita auhindu. Veebilehelt leiab ka retsepte köögiviljarohkete toitude valmistamiseks.

 

Eestis on ligi 60 protsenti meestest ja pea pooled naistest ülekaalulised või rasvunud. Soovituslikult, ehk vähemalt 300 g köögivilju päevas, sööb vastavalt uuringu tulemustele alla kolmandiku elanikest. Üheks põhjuseks, miks seda ei tehta, on eksiarvamus, et köögivilju juba süüakse piisavalt. Köögiviljade mittesöömist põhjendatakse ka sellega, et nende valmistamine on ajakulu ja vaeva nõudev tegevus. Samuti ei teata, mida neist valmistada võiks.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI tuletab taas meelde köögiviljade söömise vajalikkust

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade

13. september 2016
 

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab taas köögiviljade söömist edendavat teavitust „Köögiviljad kaalu ei kasvata", et innustada inimesi senisest oluliselt enam köögivilju sööma.

 

Instituudi eksperdi Tagli Pitsi sõnul on köögiviljad vee- ja kiudaineterikkad ning täidavad seetõttu hästi kõhtu, andes samal ajal vähe energiat. „Kui süüa piisavalt köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitab tagada normaalset kehakaalu," kinnitas Pitsi.

 

Soovitatav päevane kogus köögivilju on vähemalt 300 grammi ehk kolm portsjonit päevas. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul - niisama näksides kui toitude koostises, värskena või kuumtöödeldult. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit ja bataati, mis on tärkliserikaste toitude grupis ega ka avokaadot ja oliive, mis kuuluvad lisatavate toidurasvade, pähklite, seemnete ja õliviljade gruppi.

 

Lisaks rohkele vee- ja kiudainete sisaldusele on köögiviljades ka hulgaliselt erinevaid vitamiine, mineraalaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mis aitavad ennetada haigusi, tugevdavad immuunsüsteemi ning hoiavad kontrolli all vererõhku ja vere kolesteroolitaset.

 

Vitamiine ja mineraalaineid sisaldavad eri viljad erinevates kogustes. „Näiteks on südamele vajalikku kaaliumi palju redistes, kapsastes, rohelistes köögiviljades, porgandites, baklažaanides, kaunviljades. Magneesiumi saame rohelistest lehtköögiviljadest, maitsetaimedest ja kaunviljadest, vaserikkad on seened ja kaunviljad," tõi Pitsi mõned näited.

 

Selleks, et teha köögivilju sisaldavad toidud rohkem kättesaadavaks, löövad TAI teavituses kaasa mitmed söögikohad üle Eesti, kes teevad köögiviljaroogadele sooduspakkumisi või pakuvad uudseid köögiviljarohkeid toite. Kõik, kes soovivad teavitusega veel liituda, saavad seda teha toitumine.ee lehel.Teavitusse on kaasatud ka kaupluseketid Selver, Prisma, Rimi, Coop ja Comarket.

Kuna kampaania laused on osutunud rahva seas populaarseks, pakume võimalust toitumine.ee veebilehel (http://toitumine.ee/kampaania/viljad/) kujundada oma lausega plakat ja võita auhindu. Veebilehelt leiab ka retsepte köögiviljarohkete toitude valmistamiseks.

 

Eestis on ligi 60 protsenti meestest ja pea pooled naistest ülekaalulised või rasvunud. Soovituslikult, ehk vähemalt 300 g köögivilju päevas, sööb vastavalt uuringu tulemustele alla kolmandiku elanikest. Üheks põhjuseks, miks seda ei tehta, on eksiarvamus, et köögivilju juba süüakse piisavalt. Köögiviljade mittesöömist põhjendatakse ka sellega, et nende valmistamine on ajakulu ja vaeva nõudev tegevus. Samuti ei teata, mida neist valmistada võiks.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Teavituskampaania aitab lapsevanematel arendada oma vanemlikke oskusi 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade

6. september 2016

 

Tervise Arengu Instituut alustas sellest nädalast esmakordselt vanemlike oskuste arendamise kampaaniaga. 5–12-aastaste laste vanematele suunatud teavituskampaania „Elus juhtub" eesmärk on aidata vanematel arendada oma vanemlikke oskusi ning näidata praktilisi tegutsemisviise erinevate käitumisprobleemidega toimetulekuks.

 

„Iga lapse arengus on oluline roll vanematel ja nende toimetulekul laste kasvatamisega. On teada, et vanemate kasvatuspraktika, seda eriti lapse varases eas, mõjutab lapse tulevikku rohkem kui jõukus, klassikuuluvus, haridus või mis tahes muu sotsiaalne faktor," ütles Tervise Arengu Instituudi vanemahariduse ekspert Ly Kasvandik.

 

Kuigi laste arv Eestis on viimastel aastatel näidanud langustrendi, on abivajavate laste arv kahekordistunud. Käitumisprobleemid, sh tähelepanuprobleemid, hüperaktiivsus ja agressiivne käitumine on laste ja noorte seas üha sagedasemad. Käitumishäired on omakorda teiste probleemide põhjustajaks: mahajäämus koolis, depressiivsus, tubaka, alkoholi ja narkootikumide varane proovimine ja kuritarvitamine ning teised riskikäitumised. Hiljem võivad need edasi viia tõsisemate probleemideni nagu kuritegevus, sõltuvus, koolist väljalangemine ja töötus.

 

„Seepärast on oluline pakkuda lapsele turvalist keskkonda, kus oleksid samaaegselt olemas kehtivad selged piirid ja reeglid ning teiselt poolt hooliv ja turvaline keskkond. See mõjub abistavalt lapse enesehinnangule ja toetab parimal võimalikul viisil lapse arengut," lisas Kasvandik.

 

Probleemid kanduvad edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele. Need lapsed, kes kasvavad üles peredes, kus vanemad ei oska oma laste kasvamise jaoks luua turvalist ja toetavat keskkonda, jäävad  suure tõenäosusega hätta ka oma laste kasvatamisel. See aga on vanemlike oskuste arendamisega muudetav.

 

Olulisim kampaania osa on veebilehel tarkvanem.ee  olev õppevideote sari. Õppevideod on üles ehitatud laste vaatenurgale toetudes. Kümnes ca 3-minutilises videos arutlevad lapsed eri teemadel oma pere tegemistest, kuidas nende kodus ühed või teised teemad lahendatud on, mida nad enda ja oma vanemate suhetest arvavad ning kuidas nende meelest vanemad mingites olukordades võiksid käituda. Video lõpukaadrites ilmuvad teema kokkuvõttena nõuanded lapsevanemale.

 

Tarkvanem.ee-s ilmuvad kampaania ajal ka õppevideotega ühtiva teemakäsitlusega artiklid ja töötab e-nõuandla, kus Tervise Arengu Instituudi eksperdid vastavad saabunud küsimustele lastekasvatamise teemal.

 

Kampaania on osa Tervise Arengu Instituudi vanemluse teemalistest tegevustest. Lisaks leiab tarkvanem.ee lehelt ka info vanemakoolituse programmist „Imelised aastad" (http://tarkvanem.ee/koolitused/), mille eesmärk on aidata lapsevanematel paremini toime tulla ja ennetada laste käitumisprobleeme.

 

Kampaaniat ja vanemlusprogrammi „Imelised aastad" koolitusi rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 programmist „Riskilapsed ja -noored".

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

Alkoholi ostmisel on dokumendi küsimise tase paranenud

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

14. juuli 2016

 

 

Tervise Arengu Instituudi tehtud alkohoolsete jookide testostlemine näitas, et dokumenti on hakatud sagedamini küsima, eriti just kange alkoholi ostmisel. Ka on vähenenud erinevus maa- ja linnakaupluste vahel.

 

Testostlemine viidi sel suvel läbi kolmandat korda, enne seda 2014. aastal. Kui siis küsiti noortelt vanust tõendavat dokumenti alkohoolse joogi ostmisel vaid igal neljandal ostul (26 protsendil ostudest), siis sel suvel keskmiselt 45 protsendil ostudest. Noormeestelt ja neidudelt küsiti dokumenti enam-vähem võrdselt.

 

Uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk märkis, et kange alkoholi puhul pööratakse dokumendi küsimisele rohkem tähelepanu kui lahja alkoholi ostmisel. „Lahjade jookide ostmisel küsiti dokumenti 44 protsendil ostudest ning kangete alkohoolsete jookide ostmisel 64 protsendil ostudest."

 

Kõige enam küsitakse dokumenti suurtes poodides - 65 protsendil ostudest. „Kõige vähem aga tanklates - 46 protsendil ostudest ja väikestes poodides - 41 protsendil ostudest," lisas Sokk. Asulatüübiti (pealinn, muu linn, maakoht) tema sõnul dokumendi küsimise osas suuri erinevusi ei esinenud, küll aga oli vahe olemas 2014. aastal – siis küsiti dokumenti linnades (v.a. Tallinn) 35 protsendil ostudest ja maal 19 protsendil ostudest.

 

Võrreldes 2014. aastaga on Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ja Viru regiooni näitaja märgatavalt paranenud, Lääne-Eesti ja Tartu näitajad on samad. Kui näiteks Põhja-Eestis küsiti alkohoolse joogi ostmisel dokumenti 53 protsendil ja Lõuna-Eestis 65 protsendil ostudest, siis Lääne-Eestis vaid 29 protsendil ostudest. „Kuna eelmises uuringus ei olnud üheski regioonides dokumendi küsimise näitaja eriti kõrge, siis nüüd, kui asjad on paranenud, torkab Lääne-Eesti erinevus eriti silma," märkis Sokk.

 

Vanemspetsialist lisas, et kuigi testostlejad olid kõik samas vanusevahemikus, olid individuaalsed erinevused dokumendi küsimisel üsna suured, jäädes vahemikku 25–74 protsenti. „Seega saab täheldada, et dokumendi küsimise sagedust mõjutab ka konkreetne testostleja ning kuivõrd hinnatakse teda alaealiseks," lausus Sokk. „Tegelikult ei pea teenindaja olema suuteline hindama, kas alkoholi ostev inimene on 17- või 18aastane, vaid ta peaks olema suuteline küsima dokumenti ka 25aastaselt või vanemalt inimeselt ning seda sama enesestmõistetavusega nagu küsitakse kaupluse kliendikaarti."

Testostlemise eesmärk on hinnata kui lihtne on noortel poest alkoholi kätte saada ning protsessi käigus mõista, miks dokumenti ei küsita. Seejärel saab nii müügikohti kui ka teenindajaid toetada, koolitada ning panna neid mõistma, miks peaks noorelt dokumenti küsima ja kuidas seda võimalikult konfliktivabalt teha.

 

Triin Soku hinnnagul ei saa paranenud näitajaid vaadates veel öelda, et kogu töö on nüüd tehtud. „Tulemustele on kindlasti kaasa aidanud ettevõtjate endi poolt teemale tähelepanu pööramine, teenindajate koolitamine ning ka üldsuse teavitamine. Samuti on Tervise Arengu Instituut koostöös mitmete kohalike omavalitsustega suunanud nii lastevanemaid, ettevõtjaid kui kogukonnas aktiivseid inimesi pöörama rohkem tähelepanu alaealistele alkoholi kättesaadavuse piiramisele." 

 

Testostlemises osales kokku 12 noort vanuses 18-19 aastat, kes tegid üle Eesti erineva suurusega poodides kokku 258 ostu. Ostud jagunesid noormeeste ja neidude vahel võrdselt. Testostlemise käigus ei kasutata alaealisi, kuna sellega rikutaks nii eetilisi piire kui seadusandlust.

 

Lisainfo: Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI tuletab meelde kondoomi kasutamise tähtsust

 

Tervise Arengu Instituut
Pressieade
11. juuli 2016

 

 

 

Täna, 11. juulil algava turvaseksiteemalise kampaaniaga tuletab Tervise Arengu Instituut (TAI) meelde kondoomi kasutamise tähtsust. Kampaania rõhutab mõlema poole võrdset vastutust turvalise seksuaalelu eest ning on suunatud 18-25aastastele noortele.

 

Kooli lõpetamise ja perekonna loomise vahele jääb periood, mil noortel on kõige enam partnereid, sealhulgas kaitsmata vahekordi juhuslike partneritega ning võetakse enim riske seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI), sealhulgas HIVi osas.

 

Suve hakul avaldatud Tervise Arengu Instituudi seksuaaltervise uuringust selgus, et noorte seas on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutamise tase väga olulisel määral tõusnud, kuid juhusuhetes on jätkuvalt kõrge nende osakaal, kes järjepidevalt kondoomi ei kasuta. Iga juhuvahekorra ajal kasutab kondoomi 60 protsenti koolealistest noortest, 47 protsenti 19–24aastastest ning 39 protsenti 25–29aastastest.

 

Uuring tõi positiivse muutusena välja ka hilisema seksuaaleluga alustamise: 14–15aastaste seas on vähenenud seksuaalvahekorra kogemustega noorte osakaal. Samuti näitavad andmed partnerite arvu vähenemist, eriti paistab see silma 16–18- ja 19–24aastaste hulgas. Valdavalt on noortel uuringule eelnenud aasta jooksul olnud üks seksuaalpartner: keskmine partnerite arv on suurim 14–15aastastel seksuaalvahekorra kogemusega noortel - 2,1 ning väikseim 25–29aastastel - 1,5.

Noored, kellel on nii püsi- kui ka juhupartner(-id), kalduvad juhusuhetes vähem kondoomi kasutama kui need, kellel on vaid juhupartner(-id). Noormeestel on võrreldes tütarlastega rohkem põhjendusi kondoomi mittekasutamiseks: kondoom on ebamugav ja vähendab mõnutunnet, leiab 35 protsenti noormeestest ja 15 protsenti neidudest vanuses 19-24.

 

„Senise teavitustöö tulemusel on teadmine kondoomist kui kõige kindlamast vahendist HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimiseks jõudnud praktiliselt kõigi noorteni. Uuringud aga näitavad, et teadmisi elus alati ei rakendata," sõnas Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüütel. „Seetõttu julgustame läbi kampaania noori oma tervise eest veelgi suuremat vastutust võtma, kondoomist häbi ja hirmuta rääkima ning seda kasutama! Kartes jääda partneri ees naerualuseks, riskeeritakse tegelikult nii enda kui oma partneri tervisega."

 

Paarid ei tohiks loobuda kondoomist enne, kui ei ole koos end HIVi ja teiste infektsioonide suhtes testinud. „Kondoomist loobumise põhjus on turvatunne, mitte kalkuleeritud riski hindamine," märkis vanemteadur. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ning ka tema partner ei oska nakatumist kahtlustada. „Usalduslikus suhtes tuleb lisaks endale tähtsaks pidada ka partnerit. Kondoomi võib kasutamata jätta vaid siis, kui partnerid on monogaamses püsisuhtes ning nad on testitud."

 

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest. Praegu on meil HIV-i diagnoositud ligi 9400 korral, kuid diagnoositud nakatunute arv ei näita tegelikku HIV-levimust. Hinnatakse, et kokku võib Eestis olla kuni 11 000 HIV-i nakatunud inimest. Teistest STLI-dest diagnoositakse Eestis Terviseameti andmetel kõige enam klamüdioosi, vähem gonorröad ja genitaalherpest.  

 

Veebilehelt www.hiv.ee leiab hulga kasulikku infot, kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Suur hulk uuringuid kinnitab, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Ka see, kui inimesed suudavad omavahel avatult seksist rääkida, aitab turvalisemale seksuaalkäitumisele kaasa. Lisaks kinnitavad uuringud, et need paarid, kes omavahel avatumalt seksist räägivad, on rohkem rahul ka oma suhtega.

 

Tervise arengu instituudi kampaania kestab augusti lõpuni: kinodes ja internetis levivad videoklipid, kaasa aitab välimeedia ning internet. Kampaania materjalid on nii eesti kui vene keeles.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Avaldati Balti riikide tervisenäitajate kogumik 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
4. juuli 2016


Värske Balti riikide tervisenäitajate kogumik võtab kokku muutused aastatel 2004–2014

Kümne aastaga on Balti riikides oluliselt vähenenud vigastussurmade arv, seejuures on Eestis olnud langus kiirem kui naabritel. Uusi tuberkuloosijuhte oli 2014. a Eestis kaks-kolm korda vähem kui Lätis ja Leedus, uusi HIV-nakatunuid registreeriti meil aga oluliselt rohkem.

 

Tervise Arengu Instituudil on koostöös Läti ja Leedu kolleegidega valminud ingliskeelne kogumik „Health in the Baltic Countries 2014", mis annab ülevaate Balti riikide tervise- ja tervishoiustatistikast. Kogumikus võrreldakse kolme riigi rahvastikunäitajaid, tervisekäitumist, haigestumust, suremust ning tervishoiuressursse ja nende kasutamist.

 

Naiste oodatav eluiga on Balti riikides kaks kuni neli aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see on 83,6 aastat. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga (vastavalt 69,2 ja 69,1 aastat) on Euroopa Liidu madalaim, Eesti meestel on see 28 riigi hulgas tagant kuues (72,4 aastat). Tervena elatud aastad moodustavad Balti riikide meestel kogu elueast keskmiselt 77 protsenti ning naistel 72 protsenti, mis on ligilähedane Euroopa keskmisega.

 

Suremus on Balti riikides oluliselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Meeste standarditud suremuskordaja (standardpopulatsiooni järgi korrigeeritud kordaja, mis võimaldab riikidevahelist võrdlust) oli Eestis 40 protsenti ning Lätis-Leedus 60 protsenti suurem kui Euroopas ning naiste kordaja Eestis 15 protsenti ja lõunanaabritel 30 protsenti Euroopa keskmisest suurem. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas: vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused.

 

Vigastussurmade hulk on Balti riikides kümne aastaga oluliselt vähenenud, kuid meeste puhul jääb see siiski Euroopa keskmisest oluliselt suuremaks. Olenevalt vanuserühmast esineb Eesti meestel vigastussurmasid kuni ligi neli korda rohkem, Lätis aga isegi seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kui mujal Euroopas surevad vigastuste tõttu pigem vanemaealised (65 ja vanemad), siis Balti riikides on vähemalt meeste puhul vigastussurmad võrdselt sagedased nii 45–65-aastaste kui vanemate hulgas.

 

Uute tuberkuloosijuhtude arv elaniku kohta on aastatel 2004–2014 vähenenud Eestis ja Leedus poole, Lätis veerandi võrra. Siiski registreeriti 2014. a Lätis ja Leedus uusi haigestunuid vastavalt kaks ja kolm korda rohkem kui Eestis. Uute HIV-juhtude arv elaniku kohta on kümne aastaga Eestis enam kui poole võrra vähenenud, Lätis ja Leedus aga viiendiku võrra tõusnud. Samas oli 2014. a Eestis uusi HIV juhte 30 protsendi võrra rohkem kui Lätis ning neli korda rohkem kui Leedus.

 

Haiglaressursside ja nende kasutamise osas on kõigis kolmes riigis toimunud sarnased muutused. Aktiivravivoodite arv kahaneb ning õendusravivoodid moodustasid 2014. aastaks juba viiendiku kõikidest ravivooditest. Järjest enam kasvab ka päevaravi tähtsus statsionaarse haiglaravi kõrval.

Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti Balti riikides 2014. a rohkem kui 10 aastat varem. Leedus kasvas nii pere- kui ka eriarstide vastuvõttude arv, kokku kolmandiku võrra rohkem võrreldes 2004. aastaga. Eestis ja Lätis on võrreldes varasemaga kasvanud vaid perearsti vastuvõttude arv (vastavalt 7 protsenti ja 47 protsenti). Perearstide koduvisiitide hulk on aga kõigis kolmes riigis oluliselt vähenenud. Enim Eestis, kus see on langenud 12 visiidilt kolmele 100 elaniku kohta.

 

Tervishoiutöötajate töötasu on viimastel aastatel kasvanud kõigis kolmes riigis, kuid Lätis ja Leedus on see siiski oluliselt madalam kui Eestis. 2014. aastal oli arstide keskmine palk Eestis 1944, Leedus 1197 ning Lätis 1097 eurot. Võrreldes riigi keskmise brutopalgaga on arstide palk Eestis kaks korda, Leedus 1,7 ja Lätis 1,4 korda kõrgem. Õdede keskmine palk moodustas Eestis ja Leedus 50 protsenti ning Lätis 60 protsenti arstide palgast, ületades riigi keskmist palka vaid Eestis.

 

Ka tervishoiule tehtud kulutused elaniku kohta on Eestis oluliselt kõrgemad: 930 eurot inimese kohta võrreldes Leedu 780 ja Läti 650 euroga. Kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust on aga riigiti üsna sarnane: Eestis 6,1, Lätis 5,5 ning Leedus 6,3 protsenti.

 

Kogumikku „Health in the Baltic Countries" antakse välja igal aastal, käesolev on juba 23. väljaanne. Erinevalt varasematest kogumikest, kus on võrreldud kolme riigi statistikat vastaval aastal, keskendutakse seekord statistikanäitajate muutustele ajas ning võimalusel on esitatud ka Euroopa keskmine. Varasemast oluliselt rohkem on rõhku pandud andmete graafilisele võrdlusele.

Kogumik „Health in the Baltic Countries 2014" ja sarja varasemad väljaanded on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis.


Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI üleskutse suitsetajatele: hooli ümbritsevate inimeste tervisest

 

Pressiteade
Tervise Arengu Instituut
4. juuli 2016

 

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 4. juulil teavitust passiivse suitsetamise ohtudest. Instituut kutsub suitsetajaid üles ümbritsevate inimeste tervisest hoolima ning mittesuitsetajaid oma õiguste eest seisma.

 

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjatele. "Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks, ent mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal," ütles Härm.

 

Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. "Teiste suitsu sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja." Härm rõhutab, et tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas ning tervist toetab vaid 100 protsenti suitsuvaba keskkond.

 

Ta lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab 20 sigaretti päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. "Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuits neile ohtlikum kui suitsetajale."

 

Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige enam lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kellel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid tubakasuitsu mürkide vastu. „Kuna passiivne suitsetamine nõrgestab laste immuunsüsteemi, muutuvad nad haigustele vastuvõtlikumaks, neil esineb sagedamini hingamisteede- ja kõrvahaigusi ning allergiaid. Ka on suitsetavate vanemate lastel  võrreldes mittesuitsetavate vanematega eelsoodumus suitsetamise alustamiseks," kinnitas Härm.  Samuti peavad lapsevanemad meeles pidama, et väljahingatav õhk  on pärast suitsetamist mõnda aega mürgine ning sisaldab palju vingugaasi. Kui väljast suitsetamast tulnud ema või isa haarab tuppa tulles sülle lapse või läheb vastsündinu kõrvale lõunauinakut tegema, on see eriti ohtlik.

 

Tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm rõhutab, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu kõrvalseisjad ei märkagi, et nad mürgiseid kemikaale sisse hingavad. Seetõttu ei taju ka suitsetajad, et suits võiks teisi kahjustada. "Ainuke viis oma peret ja koduseid kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Rõdul,  aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub nii õhu kaudu kui ka riietega väga kergesti tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist. Paljudes riikides on autos suitsetamine juba keelatud, eriti laste transportimise ajal. Viimati võttis autos suitsetamist keelava seaduse vastu Itaalia," lisas Härm.

Kõige rohkem kahjustab sigaretisuits teisi inimesi siseruumis, ent ka vabas õhus võib passiivne suitsetamine avaldada sama kahjulikku mõju. Seetõttu pöördub TAI sel aastal toitlustuskohtade poole ja kutsub neid piirama suitsetamist ka väliterrassidel ja õuealadel.

 

Kindlasti tuleb suitsetajal arvestada ka uste ja akende ümbruses asuvate nn kaitsetsoonidega. TAI tubakavaldkonna spetsialisti Minni Saapari sõnul tõestas värske uuring, et kohvikute ja restoranide välisuste juures suitsetades levib tubakasuits ka siseruumidesse ning sunnib seesviibijad, sh seal töötavaid inimesi enda teadmata passiivselt suitsetama. Ukse kõrval suitsetamise tulemusena oli siseruumis nikotiini kontsentratsioon isegi veidi suurem kui väljas. TAI juhib tähelepanu, et kõrvalseisjate tervist kahjustab ka bussipeatustes, laste mänguväljakutel, randades, parkides ja väliüritustel suitsetaja.

 

Sotsiaalministeeriumi ja TAI poolt 2014. aastal tellitud uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega: 61 protsenti puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku 21 protsenti, autos 17 protsenti ja oma kodus 15 protsenti  mittesuitsetajatest.

 

Samas uuringus hinnati suitsetajate käitumist mittesuitsetaja juuresolekul. Neljandik suitsetajatest suitsetaks siseruumis ka mittesuitsetaja juuresolekul: sealjuures üks protsent ütles, et suitsetab ka siis nii nagu on harjunud ja 24 protsenti suitsetab, kuid püüab mittesuitsetajat võimalikult vähe häirida.

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub mai lõpust novembrini. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning veebilehte www.tubakainfo.ee.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee; 659 3906, 5302 2737

Surmade arv mullu vähenes 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
 

 

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 339 surmajuhtu, mida on 0,8 protsenti vähem kui aasta varem. Üle poole kõikidest surmadest – 8055 - oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3190 meest ja 4865 naist.

 

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3851 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 895 inimest – 687 meest ja 208 naist. Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 538 surma.

 

Kolmandat aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111, 2014. aastal 98 ja mullu 88. Vähenes ka alkoholimürgistuste arv 123 juhult 118-le, kuid otseselt alkoholist tingitud surmade arv kokku hoopis kasvas 460-lt 495-le.

 

Pikaajalise trendina on pidevalt vähenemas vereringeelundite haigustest (eriti südame isheemiatõbede) põhjustatud surmade ning ka õnnetuste ja traumade arv. Kui eelmisel aastal oli standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta vastavalt 323,05 ja 60,69 surmajuhtu, siis 2000. aastal aga 558,66 ja 137,95 juhtu.

 

Enne 65. eluaastat suri 3392 inimest, täpsemalt 2411 meest ja 981 naist, mis tähendab, et rahvusvahelise kokkuleppelise eapiiri järgi oli iga viies surmajuhtum enneaegne. Enneaegsetest surmadest 976 olid põhjustatud pahaloomulistest kasvajatest, 909 vereringehaigustest ning 606 õnnetuste, mürgistuste ja traumade tagajärjel. Nooremas eas esineb vereringeelundite haigusi sagedamini, seevastu 67,7 protsenti õnnetustest, mürgistustest ja traumadest tingitud surmasid leiab aset enne 65. eluaastat.

 

Surma põhjuste registri andmed 2015. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut alustab teavitust passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudest

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 5. juunil teavitust, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituse esimeses etapis jagatakse infot passiivse suitsetamise ohtudest ning julgustatakse inimesi nõudma endale suitsuvaba keskkonda.   

 

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjale. "Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks ning ka suitsetajad ise ei ole mittesuitsetajate suhtes piisavalt tähelepanelikud. Kuid mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal," ütles Härm.

 

Härm lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. "Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuitsul neile veelgi ohtlikum mõju kui suitsetajale. Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige rohkem lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid erinevate tubakasuitsu mürkide vastu," sõnas Härm.

 

Eelmise aasta lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega  – 61 protsenti puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Uuringu tulemused näitavad, et kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku 21%, autos 17% ja oma kodus 15% mittesuitsetajatest.

 

Tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm rõhutab, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu inimene ei märkagi, et ta mürgiseid kemikaale sisse hingab. "Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Sellised levinud võtted nagu aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub väga kergesti tagasi tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele, nagu mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuni kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist," lisas Härm.

 

Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. "Teiste suitsu sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja. Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas. Ainuke tervislik viis on sajaprotsendiliselt suitsuvaba keskkond," rõhutas Härm.

 

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist novembrini. Lisaks passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele räägitakse ka suitsetamise mõjust tervisele ning alternatiivsete tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning kampaania ametlikku veebilehte www.tubakainfo.ee. Sealt leiab infot kuidas ennast ja teisi passiivse suitsetamise eest kaitsta ning kuidas suitsetamisest loobuda.

 

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014".

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

 

Tervisedenduse konverentsil räägitakse laste ja noorte vaimsest tervisest

Reedel, 5. juunil toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mis sel korral keskendub laste ja noorte vaimsele tervisele ning heaolule.

 

Konverents toimub koostöös Euroopa Koolide ja Ülikoolide Tervise ja Meditsiini Ühenduse (EUSUHM) rahvusvahelise kongressiga "Mental Wellbeing of Children and Youth – a shared responsibility", mis algab 17 riigi 200 delegaadi osalusel päev varem ja jätkub ühise  laste tervise konverentsina reedel.  

 

Tervisedenduse konverentsil tutvustavad rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaid laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisel Iirimaa Galway Riikliku Ülikooli professor ja tervisedenduse uuringute alase WHO koostöökeskuse juht Margaret M Barry ning USA PAXIS instituudi president ja vanemteadur Dennis D. Embry. Tervise Arengu Instituudi poolt annab Tiia Pertel ülevaate viimase „Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu" Eesti tulemustest.

 

Samuti tutvustatakse laste vaimse tervise keskuste tööd Eestis ja Norras ning räägitakse kuidas Islandil on edukalt vähendatud riskikäitumist noorte vaba aja sisustamisega.

 

Konverentsi paralleelsessioonides tutvustatakse erinevate tõendust leidnud heade praktikate rakendamise esialgseid tulemusi Eestis. Nendeks on vanemlusprogramm Incredible Years ning lastevanemate hoiakuid laste alkoholitarvitamisse mõjutanud Efekt programm.

 

Sessioonis „Vaimne heaolu lasteaias ja koolis" tutvustatakse käitumisoskuste mängu VEPA pilootaasta ning programmi „Kiusamisest vabaks lasteaia" kogemusi ja tulemusi.

 

Veebipõhiste sekkumiste sessioonis antakse ülevaade Norras ja mujal maailmas enimkasutatavatest online-teraapia keskkondadest ja võimalustest. Tutvustatakse projekti Appsterv ja Peaasi raames välja töötatud veebe ja veebipõhiseid vaimse tervise toetamise erinevaid rakendusi.

 

Konverentsi „Laste heaolu – meie ühine vastutus" korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, SA Tallinna Koolitervishoid ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.

 

Tervisedenduse konverents toimub 5. juunil Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33) kella 10.30-17. Täpse päevakava leiab Terviseinfo veebilehel.

 

Konverentsi saab jälgida ka Postimehe otseülekandest.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Uuring näitab olulisi positiivseid muutusi Eesti kooliõpilaste tervisekäitumises

2.06.15

Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on Eesti 11-15-aastaste õpilaste enesehinnanguline tervis mõne protsendipunkti võrra paranenud. Võrreldes 2014. ja 2010. aasta uuringut, olid poisid mullu eluga pisut rohkem rahul, samas on viie protsendipunkti võrra suurenenud depressiivsete meeleolude esinemine, see avaldus enam tüdrukutel. Olulisi positiivseid muutusi on aga terviskäitumises.

 

Uuringu koordinaatori, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Katrin Aasvee sõnul on märgatav pööre paremusele toimunud  nii noorukite suitsetamisharjumustes kui ka alkoholi tarvitamises.

„Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem kui eelmistes uuringutes ning vähenenud on ka igapäevasuitsetajate osakaal," märkis Aasvee.

 

Õpilaste osa, kes küsitluse toimumise ajal märkis end mittesuitsetajaks, on suurenenud  6 protsendipunkti võrra, sealjuures poistel 7 ja tüdrukutel 5 protsenti. Samas tõi vanemteadur välja, et kui aastal 2010 oli mittesuitsetavaid tüdrukuid rohkem kui poisse, siis praeguseks on sooline erinevus kadunud.

 

Sarnaselt sigarettide suitsetamisega, juuakse esmakordselt alkoholi hiljem kui eelmistes uuringutes. „Kui 2010. aastal oli 15- aastastest esmakordselt alkoholi proovinud 13-aastaselt või nooremalt 62 protsenti õpilastest, siis 2014 oli nii vara alkoholi  proovinuid 49 protsenti," lausus Aasvee. „Selle näitaja vähenemine 10-16 protsendipunkti nelja aasta jooksul on lootustandev."

 

Eestis on olnud väga tõsiseks probleemiks noorukite purju joomine. „Viimane uuring näitas märgatavat pööret paremusele: kui 2010. aastal oli kaks ja rohkem kordi purju joonud 15-aastaseid õpilasi 45 protsenti, siis mullu 30 protsenti," lisas vanemteadur. „Siiski on kurb tõdeda, et kuigi purju joomine on tunduvalt vähenenud, on tüdrukute näitaja 15-aastaste vanuserühmas küllalt lähedal poiste tasemele."

Õpilaste osa, kes oli nädalas kaks tundi või rohkem intensiivses kehalises tegevuses, oli mullu 2010. aasta tulemustega võrreldes suurenenud - poistel 10 ja tüdrukutel 8 protsendipunkti. Samal ajal oli televiisori ja DVD-de vaatamine kaks või rohkem tundi koolipäevadel samavõrra vähenenud.

 

Uuringu järgi on tõusutrendis nii puu- kui köögiviljade söömine. Oluliselt on vähenenud energiajookide tarvitamine. Võrdluseks – eelmisel aastal jõi neid iga päev 1,7 protsenti 11-15-aastastest, 2006. aastal aga 7,4 protsenti.

 

Ülekaaluliste õpilaste osakaal on jäänud samale tasemele kui 2010. aastal – poistest oli 2014. aastal ülekaalus 17 ja tüdrukutest 11 protsenti.

 

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk  HBSC) toimus Eestis 2014. aasta veebruarist aprillini. Selles osales 4057 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti. Tegemist on Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all läbiviidava rahvusvahelise uuringuga, mida tehakse iga nelja aasta järel. Selles osaleb 44 riiki/regiooni. Eestis tehti esimene HBSC uuring 1993/1994. õppeaastal.

 

Uuringutulemused on tabelitena kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis. Samas leiab ka varasemate aastate uuringuraportid. Värske uuringu pikem raport ilmub järgmise aasta I kvartalis.

 

Uuringust tehakse ülevaade ka sel neljapäeval ning reedel toimuvatel konverentsidel.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Uuring: liigne internetikasutus lastel on seotud kehvemate koolitulemuste ja peresuhetega

26.05.15

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud laste internetisõltuvuse uuringu „Digilaps" tulemused näitavad, et kuigi lapsi, keda võiks otse sõltlaseks pidada, on vähe, on ometi ka tavalistel lastel liigne internetikasutus seotud nii kehvemate koolitulemuste, tervise kui ka probleemsemate peresuhetega.

 

Projekti koordinaatorit, Tervise Arengu Instituudi teadurit Kätlin Konstabelit teeb murelikuks, et kuigi juba mitmed aastad on Eestis räägitud, et lapsevanemad peaksid olema kursis laste tegemistega digimaailmas, nii see ometi pole. „Üle viiendiku uuringus osalenud teise klassi lastest teatas, et nad võivad olla internetis palju tahavad – see tulemus paneb mõtlema," lausus Konstabel. „Vanematel on siiski kriitiline roll selle juures, et lapse internetikasutamine püsiks mõistlikkuse piirides ja arvestaks lapse arenguliste vajadustega."

 

Tänavu kevadel viidi läbi kordusuuring samade laste ja nende vanematega, et saada infot probleemide püsivuse kohta.

 

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu „Digilaps" raames on internetisõltuvuses laste ja nende perede aitamiseks ette valmistatud pereterapeute ning uuringus osalenud peredele on jagatud ka infomaterjale. Lisaks on praegu toimumas lastega töötavatele spetsialistidele suunatud infopäevad.

Kõik lapsevanemad saavad nõuandeid lugeda Terviseinfo portaalist (http://www.terviseinfo.ee/vaimne-tervis/digisoltuvus) ja teema üle arutlemiseks on loodud ka sotsiaalvõrgustikku Facebook grupp „Digilaps".

Samal teemal peetakse 9. juunil Tallinnas ka konverents „Laps interneti võrgus". Selle eesmärk on kutsuda erinevaid spetsialiste kaasa mõtlema selle üle, kas infotehnoloogia laialdane kasutamine laste seas võib kaasa tuua ka probleeme ja kuidas neid vältida.

 

Konverentsi üheks peaesinejaks ja ka 8. juunil laste vaimse tervise spetsialistidele mõeldud koolituse läbiviijaks on lastepsühhiaater dr Richard Graham Inglismaalt. Tema juhtimisel käivitati 2010. aastal Londonis Nightingale'i kliinikus Suurbritannia esimene eraldi programm laste tehnoloogilise sõltuvusega tegelemiseks. 2012. aastast alates on ta Ühendkuningriikide Laste Internetiturvalisuse Nõukogu (UKCCIS) liige. Dr Graham on seotud ka mitmete veebipõhiste vaimse tervise rakenduste käivitamisega (nt http://www.bigwhitewall.com) ning teda kutsutakse tihti sõna võtma tehnoloogia ja vaimse tervise teemadel nii Suurbritannia kui rahvusvahelises meedias.

 

Laste internetisõltuvuse uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVE vahendusel.

 

Lisainfo: Kätlin Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, katlin.konstabel@tai.ee, tel 5667 6540
Teate edastas: Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, juta.teller@tai.ee, 659 3970

TAI: köögiviljade söömine aitab hoida tervislikku kehakaalu

Täna algas Tervise Arengu Instituudi järjekordne puu- ja köögiviljade söömist edendav teavitus „Köögiviljad kaalu ei kasvata", mis sel korral keskendub köögiviljadele. Teavituse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ning näidata, et rohkelt köögivilju sisaldav toit aitab tervislikul viisil kehakaalu kontrolli all hoida või seda alandada.

 

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ja toitumisnõustaja Siret Saarsalu ütles, et eelmise aasta  andmetel on Eestis ligi 60% meestest ja pea pooled naistest ülemäärase kehakaaluga (st ülekaalulised või rasvunud). Liigne kehakaal on aga mitmete haiguste või tervisehäirete riskifaktoriks. „Köögiviljade kogus, mida inimesed enamasti viimase nädala jooksul endi hinnangul sõid, on 100-200 grammi päeva kohta," lausus Saarsalu. „Minimaalne kogus päevas oleks aga 300 grammi. Neid mehi-naisi, kes söövad päevas köögivilju alla 300 grammi on 71 protsenti."

 

Ta selgitas, et tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju puu- ja köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitabki tagada normaalset kehakaalu. „Erinevalt puuviljadest nõuab köögiviljade söömine üldjuhul rohkem pingutust. Köögiviljad vajavad söömiseks ette valmistamist - puhastamist-tükeldamist - ning seeläbi ka menüü planeerimist ja oskusi neist mitmekesiseid roogi valmistada."

 

Inspiratsiooni ammutamiseks annavad toidublogijad veebilehel toitumine.ee soovitusi köögiviljatoitude valmistamiseks ning huvilistel on võimalik tellida endale e-mailile igapäevaselt ka ühe köögiviljatoidu retsept. Lisaks on teavitusse kaasatud söögikohti, kes teevad kampaania ajal köögiviljarikastele toitudele soodustusi või pakuvad erimenüüd. 14. aprillil alustab ringsõitu köögiviljalavka, mis peatub Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Türil erinevates asukohtades. Lavka pakub sooja köögiviljatoitu ja jagab infomaterjale. Teavitus toimub ka raadios, teles, välimeedias ning internetis.

 

Puu- ja köögivilju tuleb süüa vähemalt viis portsjonit ehk 500 grammi päevas. Viiest portsjonist kolm võiksid olla köögiviljad ja kaks puuviljad. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit, mis on koos teraviljadega tärkliserikaste toitude grupis. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju konserveeritutele ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul (niisama näksides, salatites, toitude koostises).

 

Teavitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

 

Lisainfo:  Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 659 3987, helen.noormets@tai.ee

Taas algab ennetuskampaania „Vähem on parem"

Tervise Arengu Instituut viib alates esmaspäevast, 20. oktoobrist taas läbi alkoholi liigtarvitamise ennetuskampaaniat „Vähem on parem". Selle eesmärk on anda mõtteainet vaagimaks, mida inimene alkoholitarvitamisega tegelikult võidab ja mida kaotab.

 

2012. aastal tarvitati Eestis elaniku kohta 10,4 liitrit absoluutset alkoholi. Kuulume sellega maailmas ühtede enim alkoholi tarvitavate riikide hulka. Alkoholitarvitamist võib pidada Eesti ühiskonnas normiks, seda teeb enamik ja alkoholitarvitamist ei pea põhjendama. Täna ei küsita „miks sa jood?", vaid „miks sa ei joo?".

Üle riskipiiride tarvitas alkoholi 2012. aastal 20% meestest ja 12,9% naistest, need numbrid on paari viimase aastaga võrreldes vähenenud.

 

Kampaania kutsub üles inimesi mõtlema, milline on alkoholi roll nende elus („miks ma joon?") ning milliseid positiivseid muutusi võiks nende elus toimuda alkoholitarvitamise vähendamise tulemusel. Kampaanias jutustavad oma lugu erinevad inimesed, näidates, et hea elu ei pea sisaldama alkoholi, pigem vastupidi.

Kampaania pikem eesmärk on kujundada uut normaalsust, kus alkoholitarvitamine ei oleks eduka, kaasaegse elustiili osa.

 

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014" raames ja see on osa Tervise Arengu Instituudi tegevuskavast alkoholi liigtarvitamise kahju vähendamiseks.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Teavitus kutsub mehi enam puu- ja köögivilju sööma

15.09.14

Tervise Arengu Instituut alustab teavitust „Mees peab olema viljakas", et meestele meelde tuletada soovitust süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. Teadlikud sellest, kui palju tuleks päevas puu- ja köögivilju süüa, on vaid 9% meestest.

 

Mehed peavad vajalikku kogust oluliselt väiksemaks. Kõige enam neist ehk 44% arvab, et vajalik kogus on 1-2 peotäit puu- ja köögivilju päevas, selgus Turu-uuringute ASi uuringust. Naiste teadlikkus on meeste omast parem, neist teadis iga viies (20%) soovituslikku päevast kogust. Naised jälgivad ka rohkem, et nad sööksid puu- ja köögivilju – seda teeb 52% naisi ning vaid 33% mehi.

 

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on teavituse eesmärk tõsta meeste teadlikkust, kui palju nad tegelikud peaksid puu- ja köögivilju sööma ning neid sellele teele ka suunata. „Meestega tehtud intervjuud näitasid, et paljud neist on puu- ja köögiviljade söömise suhtes positiivselt meelestatud. Kui need on saadaval ja serveeritud, siis süüakse neid heameelega. Küll aga ei olda valmis selleks tegema suuri pingutusi, näiteks poodi selle pärast eraldi ei minda," tõdes ekspert.

 

Pitsi lisas, et uurides põhjuseid, mis enim mõjutavad puu- ja köögiviljade söömist, on leitud, et olulised on teiste toetus ning teadmised puu- ja köögiviljade vajalikkusest. „Loodame, et meie sõnum, et vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju on kogus, mis aitab ennetada haigusi, tugevdada immuunsussüsteemi ning hoida normaalset kehakaalu ja vererõhku, jõuab meesteni ning mõjutab positiivselt nende toitumisharjumusi." 

 

Puu- ja köögiviljade kättesaadavuse suurendamiseks on teavitusega „Mees peab olema viljakas" liitunud erinevad toitlustusasutused üle Eesti, kes teevad sel perioodil eripakkumisi rohkelt puu- ja köögivilju sisaldavatele toitudele. Teavituses osalevad ka toidukaupluseketid.  Samuti korraldatakse pea kõigis maakondades mitmeid ettevõtmisi, näiteks toidutegemise õpitube ja retseptivõistlusi. Retseptide ja näpunäidetega aitab veebileht toitumine.ee.

 

Kampaaniat toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014".

Lisainfo: Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

15.09.14
Toimetaja: INGRID TAMMAN

Tervise Arengu Instituut julgustab noori kondoomist rääkima

8.07.14

Tervise Arengu Instituut alustab tänasest järjekordse turvaseksi-teemalise teavituskampaaniaga "Kumm on seks", mis on sel aastal suunatud ebamugavustunde vähendamisele kondoomist rääkimisel. Kampaania on mõeldud seksuaalselt aktiivsetele noortele vanuses 18‒25 ja teavitusega soovitakse taas kord rõhutada mõlema poole vastutust enda ja seksuaalpartneri kaitsmisel seksuaalsel teel levivate haiguste ja HIV eest.

 

Kampaania kõneisiku, seksuaaltervise eksperdi Siim Värvi sõnul on turvaseksi-teemaliste teavituste tulemusena noorte teadlikkus kondoomi kaitsevõimest väga suur ning seda, et kondoom kaitseb haiguste eest, teab tervelt 98% sihtrühmast. Murettekitav on aga suur lõhe teadlikkuse ja tegeliku käitumise vahel. Kondoomi kasutamine on aastate jooksul küll tänu teavitustööle oluliselt paranenud, kuid jääb siiski ebapiisavaks – vaid 51% 19–24 aastastest noortest kasutavad juhuvahekorras alati kondoomi. "Kuigi HIV-i nakatumine on aasta-aastalt vähenenud, on sellesse ja teistesse seksuaalsel teel levivatesse haigustesse nakatumise oht endiselt suur, mistõttu on jätkuvalt oluline avalikkuses sellele tähelepanu pöörata, et kondoomi kasutamine muutuks loomulikumaks," ütles Värv.

 

Värv rõhutab, et kõige kindlam viis mitte nakatuda seksuaalsel teel levivatesse haigustesse on kasutada kondoomi, kuid paraku on kondoomi teemaks võtmine paljudele noortele endiselt probleem. "Kas ei julgeta partnerile seda meelde tuletada või kardetakse, et kondoom rikub ära seksielamuse," toob Värv välja vaid mõningad kondoomi mitte kasutamise põhjused. "Uuringud näitavad, et kui partnerid kondoomist omavahel räägivad, siis seda tõenäoliselt ka kasutatakse. Seega meie eesmärk ongi kampaaniaga ületada barjääre kaitsevahenditest rääkimisel ja anda noortele inspiratsiooni, kuidas seda teha," selgitas Värv teavituse mõtet.

 

Selle aasta "Kumm on seks" teavitus kannab põhisõnumit "Räägi oma lugu", millega kutsutakse üles noori jagama oma olukordi kondoomi teemaks võtmisel. Kuni 100 parimat lugu filmitakse üles, sketšides mängivad tunnustatud näitlejad Priit ja Märt Pius ning Marilyn Jurman. "Soovime näidata, et ükskõik kui ebamugav või piinlik üks olukord võib olla, on kondoomi teemaks võtmine alati õigustatud ning partneri poolt aktsepteeritav. Loodetavasti jõuame selliste lavastatud näidetega sihtrühma teadvusesse ning innustame ka neid kondoomi kasutamisest julgemalt rääkima," kirjeldas Värv kampaania sisulist poolt.

 

"Kumm on seks" kampaania algab 7. juulil ning kestab 17. augustini. Oma loo rääkimiseks tuleb minna veebilehele www.hiv.ee/kummonseks. Loo toimumiskohaks saab valida kodu, baari või takso ning seejärel kirjutada peategelastele dialoogi. Lugude avalikud filmimised toimuvad Solarise Aatriumisse ehitatud võtteplatsil 29. juulil ning 2. ja 12. augustil. Kõige populaarsema loo autor võidab peaauhinna – aastase kondoomivaru ehk 365 kondoomi.

 

"Kumm on seks" kampaaniat toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013‒2014" raames.

 

 

Lisainformatsioon:

Siim Värv

Seksuaaltervise ekspert

Siim.varv@gmail.com

 

Pressile on abiks:

Kristi Hürri

kristi@ogilvy.ee

+372 50 49 623

 

Toimetaja: INGRID TAMMAN

Mullu vähenes traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv

26.06.14

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 372 surmajuhtu, mida on 0,6% vähem kui aasta varem. Võrreldes 2012. aastaga vähenes kõige rohkem õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv.

 

Üle poole kõikidest surmadest - 8290 - oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viis meie seast 3287 meest ja 5003 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3678 inimest, sh 1980 meest ja 1698 naist ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 1002 inimest, sh 762 meest ja 240 naist.

 

Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, traumade ja mürgistuste arv vähenes 166 juhu ehk 14% võrra ning suurim vähenemine toimus juhusliku mürgistuse osas. Juhuslikke mürgistusi oli 235, mis on kolmandiku (31%) võrra vähem kui 2012. aastal. 110 mürgistust oli põhjustatud alkoholist ja 110 narkootikumide üledoseerimisest, võrreldes 2012. aastaga oli neid vastavalt 30 ja 59 võrra vähem.

 

Juhuslike mürgistuste kõrval on teisteks olulisemateks õnnetusjuhtumite põhjusteks juhuslik kukkumine (109 surmajuhtu), sõidukiõnnetused (94) ja surnuks külmumised (56). Tähelepanuväärne on, et 76% õnnetusjuhtumitest toimub meestega. Mürgistustesse suremus Eestis on olnud väga kõrge, selle vähenemine on üks tervisepoliitilisi eesmärke.

 

Surma põhjuste registri andmed ja kordajad 2013. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis: http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/Rahvastik/04Surmad/04Surmad.asp

 

Lisainfo: Gleb Denissov, surma põhjuste registri juhataja, gleb.denissov@tai.ee, tel 659 3949

 

EHLEIS: Eesti 65-aastaste meeste ja naiste tervena elada jäänud aastate arv on EL-i keskmisest kolm aastat lühem

4.06.14

2011. aastal oli Eesti 65-aastaste naiste keskmine elada jäänud aastate arv 20 ja meestel ligikaudu 15, mis on vastavalt üle ühe ja kolme aasta lühem Euroopa Liidu (EL) keskmisest näitajast (21 ja 18 aastat), selgub Euroopa tervise ja eeldatava eluea alase teabesüsteemi (EHLEIS ehk European Health and Life Expectancy Information System) ülevaatest.

 

Tervena elatud aastate arvutused annavad teada, kui palju aastaid keskmiselt elavad inimesed hea tervisega, ilma krooniliste haiguste või tervisest tulenevate tegevuspiiranguteta. Seega lisab tervena elatud aastate mõõdik laialdaselt kasutatud „keskmise eluea" näitajale juurde olulise tähenduse, kirjeldades, millise kvaliteediga need aastad elatakse. Tervena elatud aastate arvutamiseks on mitu erinevat võimalust ning kõiki neid on täna avaldatud EHLEIS-i raportis ka käsitletud. 

 

Kui 65-aastastel Eesti naistel möödub eesootavast elueast tervisest tingitud tegevuspiiranguteta veidi alla kuue aasta (28% eelolevatest aastatest), siis Euroopas keskmiselt elavad naised tervena veel pea üheksa aastat (40% eelolevast elueast). Samaealised Eesti mehed elavad tervisest tingitud tegevuspiiranguteta alla kuue aasta (38% eelolevatest aastatest), Euroopa mehed veidi vähem kui üheksa aastat, mis moodustab 48% nende eelolevast elueast.

 

Keskmine eeldatav eluiga on Eestis ühtlaselt kasvanud alates 1994. aastast. See näitab rahvastiku terviseseisundi paranemist, kuid positiivsed muutused ei ole kahjuks toimunud võrdselt kõigis rahvastikurühmades. Naiste-meeste eluea erinevus eestlastel on üheksa aastat ja mitte-eestlastel 11 aastat meeste kahjuks. Eestlastest ja mitte-eestlastest naiste eluiga on vastavalt ligi 82 ja 80 aastat, meestel üle 72 ja 68 aasta. Kui naiste keskmine eluiga erineb kahe aasta võrra, siis tervena elatud eluaastate erinevus tuleb suurem – viis aastat. Eesti mehed elavad tervena ligikaudu kaks aastat kauem kui mitte-eesti mehed. 

 

Euroopat tervikuna iseloomustab elanikkonna vananemine. Seda peegeldab kujukalt olukord, kus eurooplaste mediaanvanus – vanus, mis jagab elanikkonna pooleks, on tõusnud 35,2 eluaastalt 1990. aastal 41,9 eluaastale 2013. aastal ning võib 2050. aastaks jõuda 52,3 aastani. Samuti on prognoositud, et üle 65-aastaste osa EL-i elanikkonnas kasvab ajavahemikus 1990–2050 kaks korda, jõudes ligikaudu 27%-ni. Seetõttu on inimeste täisväärtusliku eluperioodi pikenemine ning terve ja aktiivsena vananemise võimalikkus muutunud üheks ühiskonna jätkusuutlikkuse võtmeküsimuseks.

Ülevaade „Tervena elatud aastad" on koostatud kõigi EL-i liikmesriikide kohta ning näitajast „tervena elatud aastad" on saanud üks peamisi EL-i strateegiliste eesmärkide hindamise indikaatoreid. Ka Eesti „Rahvastiku tervise arengukava" strateegiliseks üldeesmärgiks on seatud tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.

 

Värskeima, 2011. aasta andmetel põhineva EHLEIS-i tervena elatud aastate raportiga Eesti kohta (nii eesti kui inglise keeles) on võimalik tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

 

Täpsemat teavet Euroopa Komisjoni ühistegevuse Joint Action EHLEIS-i ning kõigi teiste EL-i liikmesriikide kohta koostatud ülevaated leiab veebiaadressidel: www.eurohex.eu ja http://www.healthy-life-years.eu/.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Toimetaja: INGRID TAMMAN

Euroopa narkoraportis on Eesti jätkuvalt narkosurmade eesotsas

27.05.14

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) täna avaldatud iga-aastane Euroopa uimastiprobleemide aruanne toob välja, et 2012. aastal paistis Eesti silma üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite ning uute HIV-juhtude kõrge arvuga.

 

Kui Euroopas üldiselt 2012. aastal uimastite üleannustamisest põhjustatud surmajuhtumid vähenesid, siis mõne riigi, sealhulgas Eesti puhul, oli märgata hüppelist tõusu (38%), mis tõstis meid riikide etteotsa. Euroopa keskmine üledoosidest tingitud suremus täiskasvanute seas (15–64aastased) oli hinnanguliselt 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, siis Eestis oli see 191, meile järgnesid Norra (76 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta), Iirimaa (70), Rootsi (63) ja Soome (58). 

 

Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo sõnul on praeguseks olukord muutunud. „2013. aasta andmetel langesid meil üledoosidest tingitud surmajuhud absoluutarvudes 170-lt 120-ni," märkis teadur. Enamasti on Eestis üledooside põhjustajaks äärmiselt tugevatoimeline sünteetiline opioid fentanüül, mis teistes riikides ei ole nii laialdaselt levinud. „Üledooside langus 2013. aastal oli tingitud nii naloksooniprogrammi käivitamisest, kui politsei efektiivse tööga fentanüüli kaubitsejate vastu võitlemises," lisas Abel-Ollo.

 

Teine valdkond, milles Eesti probleemsena välja tuuakse, on uued HIV-nakkusjuhud. Koos paari teise riigiga mõjutab see näitaja negatiivselt suundumusi kogu Euroopas, kus üldine HIV esmasjuhtude esinemise tendents on vähenev.

 

"Kuigi Eestis on viimase kümne aasta jooksul uute HIVi juhtude arv oluliselt langenud - 79% võrra vahemikus 2001–2012, on uute juhtude arv 100 000 elaniku kohta jätkuvalt kõrge.  2012. aastal oli meil 100 000 elaniku kohta 235 uut juhtu ning eelmisel aastal sarnasel tasemel ehk 246 uut juhtu," lausus teadur. Ta lisas, et süstivate narkomaanide seas püütakse HIVi levikut piirata ja stabiilsena hoida läbi kahjude vähendamise teenuste nagu süstlavahetus ja nõustamine ning narkomaaniaravi ja HIV-testimise võimaluste tagamise.

 

Üldine uimastialane olukord on Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse hinnangul stabiilne ja väljakujunenud uimastite osas võib märgata mõningaid positiivseid suundumusi. Sellegipoolest on tekkimas uued ohud seoses sünteetiliste uimastitega, sealhulgas stimulantide, uute psühhoaktiivsete ainete ja ravimitega, mida tarvitatakse muutuval Euroopa uimastiturul üha rohkem ning uute ainete kogus, tüübid ja kättesaadavus suurenevad endiselt. Eelmisel aastal teatati Euroopa Liidu varajase hoiatamise süsteemi kaudu 81 uuest uimastist. Viimaste aastatega on uusi aineid tulnud kokku 350.

 

Uusi psühhoaktiivseid aineid, mida rahvusvahelise õiguse alusel ei kontrollita, müüakse tihti legaalsel ja nende väljatöötamisel on sageli eesmärgiks olnud keelatud ainete mõju jäljendamine. Ka Eestis on uute psühhoaktiivsete ainete kohene kontrolli alla panemine jätkuvalt päevakorras ning esimesed sammud selleks on juba tehtud. Tänavu 19. mail jõustusid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse muudatused, kus defineeriti uus psühhoaktiivne aine ja pandi seaduslik alus nende ainete varajase hoiatuse infosüsteemile VAHIS.

 

Aruanne (ka eesti keeles) on saadaval EMCDDA kodulehel.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Toimetaja: INGRID TAMMAN

Alanud nädal on pühendatud südametervisele

14.04.14

Alanud nädalal tähistatakse Eestis 22. korda südamenädalat. Liikumisaasta toetamiseks on see pühendatud liikumisele, mis on hea tervise üks peamisi aluseid.

 

Südamenädala eestvedaja, kardioloog prof  Margus Viigimaa rõhutab, et südametervis on meie endi kätes. "Süda on kõige tähtsam organ, millest sõltub meie eluea pikkus ja elukvaliteet. Regulaarne liikumisharrastus, tervislik toitumine ja piisav uni hoiavad südame tervena," lausus Viigimaa.

 

Südamenädala tähistamiseks peetakse sel nädalal üle Eesti erinevaid liikumisüritusi. Nädalat koordineeriva Tervise Arengu Instituudi andmetel on neile teada antud 250 avalikust üritusest, millele lisanduvad veel lasteaedades-koolides ning ettevõtetes toimuvad üritused.

 

Suuremalt jaolt on tegu kepikõnni, jooksu, jalgsi- või rattamatkadega, sportlike mängudega, terviseloengute või tervisenäitajate mõõtmistega ning tasuta treeningutega. Ürituste peamised korraldajad on kohalikud omavalitsused, kes teevad koostööd ka eraettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonidega. 

 

Omale sobiva aja ja ettevõtmise leiab igaüks Terviseinfo sündmuste kalendrist.

 

Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.

 

Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva" ja suurendab „hea" kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, samuti kehakaalu. Liikumine parandab ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke ning lisaks südamehaigustele saab regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski. Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele, see ei lase haigusel edasi areneda ja teeb mitmete haiguste all kannatajad isegi tervemaks.

 

Südamenädalat viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös sihtasutusega Eesti Terviserajad ning Liikumisaastaga 2014. Südamenädala tegevusi toetab osaliselt Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

 

Vaata, millised on Margus Viigimaa 22 südame soovi.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee; professor Margus Viigimaa, 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee

Toimetaja: INGRID TAMMAN

Eestis algab alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus „Vähem on parem“

26.03.2014

Tervise Arengu Instituut alustab alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitust "Vähem on parem", mis kutsub kõiki mõtisklema enda suhte üle alkoholiga ja vaagima, mida alkoholi tarvitamisega tegelikult võidetakse või kaotatakse.

 

Instituudi direktor Maris Jesse sõnul kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholi tarvitamisest tervist kahjustaval viisil on ühiskonnas saanud norm. „Täna ei küsita „miks sa jood?", vaid „miks sa ei joo?" märkis Jesse.

Alanud teavituse eesmärk on toetada uue normaalsuse kujunemist, kus sage või rohke alkoholitarvitamine ei oleks kaasaegse elustiili osa. „Viimase 20 aastaga on alkoholi sihipäraselt püütud turundada kui enesestmõistetavat osa meie pidu- ja argipäevadest. Nii ei peaks see olema, ega ole alati ka Eestis olnud. Ühineme Vabariigi Presidendi poolt 24. veebruaril tehtud üleskutsega mõelda oma valikutele," lausus Maris Jesse.

 

Teavituse kanalid on televisioon, raadio, välimeedia, internet ja kinod. Teavituse keskmes on inimesed, kes jutustad oma loo, näidates, et hea elu ei pea sisaldama alkoholi, pigem vastupidi. Kampaaniaklippe saab vaadata siin.

 

Teavitust rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tallinnas arutatakse täna alkoholipoliitika kujundamist

31.10.2013

Tervise Arengu Instituut peab 30. oktoobril Tallinnas alkoholikonverentsi „Aeg otsustada", et anda ülevaade muutustest ja suundumustest alkoholitarbimises ning alkoholipoliitikas nii meil kui mujal riikides.

 

Jõulisi muudatusi alkoholipoliitikas on viimastel aastatel tehtud Šotimaal ja Venemaal, kust tulevad ka konverentsi peakõnelejad. Šoti alkoholipoliitika uudsetest meetmetest, millest osa on veel kohtuvaidlustes, räägib sealne terviseminister Alex Neil. Venemaa uut alkoholipoliitikat käsitleb Tatjana Agibalova Venemaa narkoloogia instituudist. Muid rahvusvahelisi muudatusi tutvustab Dag Rekve Maailma Terviseorganisatsioonist.

 

Räägime ka Eesti alkoholitarbimisest, sellega seonduvatest kahjudest politsei vaatenurgast ning Eesti alkoholipoliitika rohelise raamatu hetkeseisust. Konverentsi avab sotsiaalminister Taavi Rõivas.

 

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele tarbiti Eestis 2012. aastal inimese kohta 10,4 liitrit alkoholi ja kui arvestada ainult täiskasvanud elanikke, siis oli tarbimine 12,3 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta. Sellega oleme oma põhjanaabritest eespool. Kui majanduskriisi tingimustes langes alkoholi tarbimine nii Eestis kui Põhjamaades ja majanduse taastudes on tarbimine Eestis jälle natuke kasvanud, kuid Soomes langenud.

 

Tingituna väiksemast tarbimisest on ka alkoholist tingitud kahjud Põhjamaades väiksemad kui Eestis. Alkoholiga otseselt seotud haigustest põhjustatud surmasid oli meil eelmisel aastal 503 (neist mehi oi 380 ja naisi 123). Seda on 15 võrra enam kui aasta varem.

Viiendat korda peetava konverentsi eesmärk on toetada Eesti alkoholipoliitika kujundamist ja liigtarbimisega seotud kahjude vähendamist.

 

Alkoholikonverents "Aeg otsustada" toimub kella 10-15 Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses (Liiavalaia 33, 2. korus). Konverentsi päevakavaga saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

 

Konverents korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed  2013-2014" tegevuste raames.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee   

Algab puu- ja köögiviljade söömise teavitus "Sööme ära!"

19.08.2013

Tervise Arengu Instituut alustab taas üle-eestilist teavitust „Sööme ära!", mis tuletab inimestele meelde, et tervise toetamiseks on vajalik süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju.  

 

Kuigi puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhialustest, sööb vaid 9% Eesti elanikest soovituslikud viis ja enam portsjonit puu- ja köögivilju päevas. Eelmisel sügisel 15-74-aastaste elanike seas läbi viidud küsitlus näitas, et ligi pooled ehk 49% inimestest sööb 1-2 portsjonit puu- ja köögivilju päevas ning 26% ei söö neid igapäevaselt üldse.

 

Puu- ja köögiviljade vähese söömise üks põhjustest on inimeste endi väitel, et need on kallid. Lisaks on takistusteks inimeste mugavus, oskuste- ja ajapuudus: paljud ütlevad, et puu- ja köögiviljade toiduks valmistamine võtab liiga kaua aega ning neil napib selleks ideesid.

 

„Meie eesmärk on teavitusega näidata, et puu- ja köögivilju saab lihtsalt tavapärasele toidule lisada. Loodame ajakirjanduse ja toitumine.ee veebilehe vahendusel anda inimestele selleks hulgaliselt inspiratsiooni," ütles Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Pitsi lisas, et puu- ja köögiviljade söömiseks pole Eestimaal soodsamat aega kui varasügis, mil värske kraam on aedades ja põldudel valmis saanud.

 

Tänavune „Sööme ära!" keskendub nädalate kaupa kolmele viljale: 16.-22. septembrini toimub porgandinädal, sealt edasi jätkub õunanädal ja seejärel tuleb sibulanädal. Vastavalt teemanädalatele leiab veebilehelt www.toitumine.eerohkesti retsepte ning aktsiooniga liitunud toidukohtade ja kaupluste sooduspakkumisi. Kampaania koostööpartnerid on Selver, Rimi, ETK, Prisma ja Comarket. Samuti löövad selles kaasa Oilio, AS Põltsamaa Felix ning Fairfood OÜ.

 

Tervise Arengu Instituut ootab „Sööme ära!" aktsiooniga kaasa lööma ka kõiki eestimaalasi: selleks tuleb külastada veebilehte toitumine.ee, vastata seal tervisliku toitumise teemalisele küsimustikule või lisada oma retsepte ja pilte puu- ja köögivilju sisaldavatest lemmikroogadest. Pilte võib lisada ka Instagrami ja Twitterisse kasutades hashtagi #5päevas.

 

Puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhilistest näitajatest. Just viis portsjonit on see kogus, millest alates täheldatakse puu- ja köögiviljade haigusi ennetavat toimet. Üks peotäis on umbes 100 grammi ning viiest portsjonist kolm võiksid olla köögiviljad ja kaks puuviljad.

Puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vett ja vitamiine, samuti mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid, mis aitavad ennetada kroonilisi haigusi, südameveresoonkonna haigusi ning mõningaid vähkkasvajate vorme. Need erinevad ained toimivad antioksüdantidena, toetavad inimese immuunsüsteemi, aitavad alandada vere kolesteroolitaset ning vererõhku ja osadel ainetel on ka antibakteriaalsed omadused.

 

Teavitust, mis kestab kuni 6. oktoobrini rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

 

Lisainfo:  Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Algas üle-eestiline aktsioon "Sööme ära!"

26.08.2012

Tervise Arengu Instituut alustab tänasest üldrahvalikku aktsiooni „Sööme ära!", mille eesmärk on meelde tuletada soovitust süüa päevas vähemalt 5 portsjonit ehk 5 peotäit puu- ja köögivilju ning näidata, et paljude jaoks keerulisena näiva ülesande täitmine ei olegi tegelikkuses nii vaevaline, kuid on tervise seisukohast väga oluline.

 

„Aktsiooniga soovime tervise edendamisse kaasata kõik Eestimaa elanikud, et selgitada välja enim puu- ja köögivilju söövam kodupaik," lausus Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. „Kõik, kes tahavad aidata oma kodukandil saada piirkonnaks, kus elab enim puu- ja köögivilju söövaid inimesi, saavad seda teha veebilehel toitumine.ee."

 

Puu- ja köögiviljade söömine on üks tervisliku toitumise põhilistest näitajatest. Samas näitab Tervise Arengu Instituudi uuring, et viis ja enam portsjonit sööb igapäevaselt vaid 10% inimestest. 24% inimestest ei söö igapäevaselt üldse puu- ja köögivilju ning pooled Eesti inimestest (49%) söövad ainult ühe või kaks portsjonit puu- või köögivilju päevas.

 

"Puu- ja köögivilju on tarvis süüa, sest nad sisaldavad palju vett, vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid, mis aitavad vältida erinevaid haigusi," selgitas Tagli Pitsi. "Need erinevad ained toimivad näiteks antioksüdantidena, suurendades organismi vastupanuvõimet ja toetades immuunsüsteemi, nad aitavad alandada vere kolesteroolitaset ning vererõhku, osadel ainetel on jällegi antibakteriaalsed omadused."

 

Pitsi lisas, et seekordne kampaania on astunud sammukese edasi ning eesmärgiga lihtsustada viie peotäie soovituse järgimist, pakuvad kampaaniale „Sööme ära!" tuge erinevad toitlustusasutused üle Eesti, samuti suuremad toidukaupluste ketid, kes kõik teevad soovitusliku puu- ja köögiviljade koguse kättesaamise lihtsamaks ja soodsamaks.

Lisaks pakuvad põnevate puu- ja köögiviljaroogade retseptide näol inspiratsiooni kolm tuntud toiduvalmistajat – toidublogijad Ragne Värk ja Silja Luide ning restoran Mamo perenaine Margit Härma. Suuremate jaekettide köögiviljalettidesse on püstitatud ka Oilio salatibuffet püstakud, kus on olemas vajalikud toorained ja õpetused salatikastmete valmistamiseks.

 

Kampaania tarbeks valmistatud videoretseptid ja koostööpartnerite pakkumised leiab samuti veebilehelt toitumine.ee.

 

Kampaanias löövad kaasa ka pea kõik maakonnad, kus kohalikes omavalitsustes pakutakse kokanduskursusi ja viiakse läbi retseptivõistlusi. Kampaaniat toetavad tele- ja raadioklipid, samuti välimeediaplakatid, kus tuntud eestlased kutsuvad kõiki üles „ära sööma".

 

Kampaania kestab oktoobri keskpaigani ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012."

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906,

5302 2737, maris.jakobosn@tai.ee

Tervise Arengu Instituut: Mees peab võtma vastutuse kondoomi kasutamise eest

28.05.2012

Seksuaaltervise eksperdi Siim Värvi sõnul kannab 19–24-aastastest noortest enamasti kondoomi kaasas praktiliselt iga teine mees ja iga viies naine. "Ning kuigi 98% noortest teab, et kondoom kaitseb seksuaalsel teel levivate haiguste ja HIV eest, siis juhuvahekordades, kus nakatumise oht on kõige suurem, kasutatakse kondoomi vähem kui pooltel juhtudel," tõi Värv välja probleemi.

"On väga oluline, et mõlemad - nii mees kui naine, mõtleksid enda ja partneri turvalisuse peale ja kasutaksid kondoomi. Kuigi naised muretsevad tervise eest enam ja on rohkem valmis kondoomi kasutama, jääb see tegemata sageli just mehe soovil," lisas Värv. "Seetõttu ongi tänavuse Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatava kampaania eesmärk tõsta kondoomi mainet eeskätt noormeeste silmis ja näidata, et kondoom on eduka mehe tunnus, kes julgeb hoolida ja võtta vastutuse nii enda kui ka partneri seksuaaltervise eest."

Eksperdi sõnul on Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt esikohal HIV leviku ja uute nakatanute osakaalu poolest. Samuti rõhutas ta, et HIV ei ole enam vaid süstivate narkomaanide seas leviv haigus ning täna nakatub sellesse viirusesse üha enam noori inimesi just seksuaalsel teel.
"Noortel on piisavalt põhjust muret tunda oma seksuaaltervise üle, kuid hoolimata sellest ei peeta HI-viirusesse või teistesse suguhaigustesse nakatumise ohtu reaalseks ning noorte seksuaalelu suurim mure on rasestumine ja selle vältimine. Seetõttu arvatakse, et kui kasutatakse rasestumisvastaseid tablette, ei ole vajadust kondoomi kasutada," lausus Värv. "Tabletid aga ei kaitse seksuaalsel teel levivate haiguste ja HIV eest ning seetõttu on äärmiselt oluline kasutada juhuvahekordade ajal ka kondoomi," jätkas ta ning rõhutas, et kondoomi kasutamisest võib loobuda vaid siis, kui partnerid on end HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes testinud.

2010. aastal 10-29-aastaste noorte seas läbiviidud uuringust  selgus kondoomi mittekasutamise põhjustena, et 35% noormeeste arvates vähendab kondoom mõnutunnet, 20% vastanutest ei soovinud seda lihtsalt kasutada ning ligi pooled peavad kondoome liiga kalliteks. Samuti selgus, et 35% noortest tarvitas enne viimast seksuaalvahekorda alkoholi, mis muudab seksuaalkäitumise hooletumaks. Samuti on varasemad uuringud näidanud, et kondoomi mittekasutamine on sageli seotud piinlikkustundega, eriti juhusuhetes, kus ollakse ebakindel.

Kampaanias löövad kaasa noorte seas tuntud avaliku elu tegelased Norman Salumäe, Andres Kõpper, Mart Müürisepp, Magnum P.I., Roman Demtchenko ja Marek Vetik,  kelle käest saab veebilehel www.hiv.ee  ka kondoomi kasutamise kohta küsimusi esitada. Samas annab nõu seksuaaltervise ekspert turvaseksi, kondoomi, HIV ja seksuaalsel teel levivate infektsioonide osas. Kampaanias löövad kaasa ka ettevõtted – materjale jagatakse koalitsiooni "Ettevõtted HIV vastu" kuuluva 11 ettevõtte töötajate seas, samuti löövad kaasa tervist edendavate töökohtade võrgustikku kuuluvad ettevõtted. Kampaania kondoomipartneriteks on One Condoms, Durex ja Contex.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906

Toimetaja: KLAIRE RÜNDVA | Viimati muudetud: 28.05.2012

Tervise Arengu Instituut soovitab: soola pane kahvliga!

10.05.2012

Soolatarbimise vähendamiseks alustab Tervise Arengu Instituut teavitust, millega suunab ja õpetab tarbijaid kauplustes lugema ja võrdlema tootepakendeid. Inimene tohiks maksimaalselt tarbida umbes 5 grammi ehk ühe triiki teelusikatäie soola ööpäevas, soola pikaajaline liigtarbimine põhjustab aga erinevaid terviseprobleeme.


Umbes 80% soolast tuleb poest ostetud valmistoitudest ja toiduainetest, ülejäänu lisatakse ise toiduvalmistamisel juurde. "Seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust. Palju soola võib olla toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks leivas või hommikusöögihelvestes," lausus Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

 

Kindlasti tuleks jälgida soolasisaldust töödeldud toodete, näiteks vorstide, sinkide, leibade, kalakonservide, juustude ning kastmete ja maitseainesegude pakenditel. Rohkelt soola sisaldavad ka kulinaarialettide valmistoidud, mida võiks võimalusel vältida. Ka värske liha ja lihatoodete puhul tasub lugeda märgistust, kuna neile lisatud sool ei kajastu toote nimes. "Kindlasti ei tule neist toiduainetest loobuda, vaid alati tuleks valida väiksema soolasisaldusega variante," rõhutas ekspert.  

 

Kahjuks ei ole pakenditel soolasisaldus märgitud ühtsel viisil. See võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest  soovitatavast kogusest. Ka ei ole soolasisaldus märgitud kõikide toitude pakenditele. See on kohustuslik teatud suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide nt „vähesoolane".

 

Pakendiinfo hõlpsamaks lugemiseks on Tervise Arengu Instituut välja töötanud uue veebipõhise soolakalkulaatori, mis arvutab välja toiduaines oleva soolakoguse, võrdleb seda teiste sarnaste toodete soolasisaldusega, arvutab soola koguse söödud toidust ning võrdleb seda maksimaalselt lubatuga. Kalkulaatori saab tasuta alla laadida ka nutitelefonides ja tahvelarvutites kasutamiseks.
Veebielehel http://www.toitumine.ee/kampaania/soolapanekahvliga on samuti õpetus, kuidas leida pakendilt toote soolasisaldust, miks ja kui palju soola me vajame ning kuidas vähendada soolatarbimist.

 

Samal lehel on ka varasemalt välja töötatud soolakalkulaator, millega saab arvutada kokku kogu oma päevamenüüs sisalduva soola koguse.
Oma soolatarbimiselt oleme ülejäänud Euroopaga sarnasel tasemel, mis tähendab, et tarbime vähemalt kaks korda soola nii palju kui peab, ehk üle 10 grammi päevas. Soola võiks aga päevas saada maksimaalselt 5 grammi ehk umbes üks triiki teelusikatäis. Sool ehk keedusool koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Juhul, kui tootepakendil on antud naatriumikogus, siis soolagrammideks saab selle teisaldada, kui korrutada naatriumikogus 2,5ga.

 

Soola kahjulik toime tulenebki naatriumist, õigemini selle liigtarbimisest. Soola pikaajaline liigtarbimine võib tõsta vererõhku, mis omakorda suurendab südamehaiguste tekke riski. Ülekaal, liigne alkoholitarvitamine, diabeet ja stress suurendavad soola vererõhku tõstvat toimet veelgi, sest need halvendavad neerude võimet soola eritada. Lisaks on leitud, et liigne soolatarbimine on seotud ka teiste haigustega nagu osteoporoos, neeruhaigused, ülekaal, vähk ja see halvendab astma sümptomeid.

 

Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (programmi Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames).

 

Allikas: Tervise Arengu Instituut