JÕGEVAMAA TERVISEDENDAJA TUNNUSTAMINE
maakondlik konkurss

 

Konkursi eesmärk on tunnustada olulise tähtsusega tegu, asutust ja inimest, kes on mõjutanud või kelle tegevus ja eeskuju on 2016. aastal enim positiivselt mõjutanud maakonna elanike tervist ja elukvaliteeti. 

 

Jõgeva Maavalitsus tunnustab maakonna tasandil tervisedendajaid järgmistes  kategooriates:

  • Jõgevamaa Tervist Edendav Asutus 2016
  • Jõgevamaa Tervist Edendav Tegu 2016
  • Aasta Uustulija Jõgevamaa Tervisedenduses 2016
  • Jõgevamaa Tervisedendaja 2016 

Konkursile võivad kandidaate esitada kõik üksikisikud, ettevõtted ja organisatsioonid.


Lisaks tunnustatakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga maakonnas tervisedendajat või organisatsiooni, kes on maakonnas silmapaistvalt tegelenud kategoorias "Jõgevamaa tegusaim alkoholikahjude vähendaja 2016".

 

Ettepanek kandidaadi konkursil osalemiseks esitada Jõgeva Maavalitsusele hiljemalt 5. detsembriks 2016. a 
paberkandjal aadressil Suur tn 3, 48306 Jõgeva linn või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressil info@jogeva.maavalitsus.ee

 

Konkursi „Jõgevamaa tervisedendaja tunnustamine" kandidaatide ja võitjate tunnustamine toimub
Jõgevamaa kultuuri, spordi ja tervise edendajate tänuüritusel 20. jaanuaril 2017.

 

Konkurssi rahastatakse „Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020" vahenditest.

 

Lisainfo: Kaido Alev

haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist
Tel 776 6360 või 51922329  

Epost: kaido.alev@jogeva.maavalitsus.ee

 

Konkursi tingimused ja ettepaneku vorm on esitatud allpool.

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

 

Uuring: kondoomi kasutamine esimese vahekorra ajal on noorte seas tõusnud, kuid on juhusuhetes endiselt puudulik.

 

 

Täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub, et noorte seas on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutamise tase väga olulisel määral tõusnud, kuid kondoomi kasutamise tavad juhusuhetes ei ole viimase kümne aastaga muutunud - jätkuvalt on kõrge nende osakaal, kes juhusuhetes ei kasuta kondoomi järjepidevalt.

 

Andmed näitavad ka ligi kahekordset HIV-testimise taseme tõusu võrreldes 2010. aastaga.

Uuringu „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" läbiviija, Tervise Arengu Instituudi analüütik Liilia Lõhmus lausus, et enamik 14–29aastastest noortest ei käitu seksuaalsuhetes riskeerivalt ja paljud seksuaalkäitumisega seotud näitajad on viimase uuringu andmetel positiivse trendiga. „Siiski ei ole kondoomi kasutamise tavad juhuvahekordades oluliselt muutunud. Iga juhuvahekorra ajal kasutab kondoomi 60 protsenti koolealistest noortest, 47 protsenti 19–24-aastastest ning 39 protsenti 25–29-aastastest."

 

Kokkuvõtvalt saab uuringust välja tuua, et 95 protsenti 14–15-, 85 protsenti 16–18-, 78 protsenti  19–24- ja 82 protsenti 25–29-aastastest on uuringule eelnenud aasta jooksul käitunud seksuaalsuhetes riskivabalt.

 

Kõige positiivsem muutus on kondoomi kasutamise taseme tõus esimese vahekorra ajal, eriti 19-29-aastaste grupis. Selline muutus võib osaliselt seotud olla avalikkusele suunatud turvalist seksi propageerivate kampaaniatega, osaliselt ka muutustega inimeseõpetuses. „Kondoomi kasutamise tase esimese seksuaalvahekorra ajal langeb koos vanusega. Kui 14–15aastastest kasutas kondoomi 83 protsenti, siis 25–29-aastastest 65 protsenti," märkis Lõhmus.

 

Positiivsena tulevad esile ka muutused, mis viitavad esimese seksuaalvahekorra edasilükkamisele: 14–15aastaste grupis on vähenenud seksuaalvahekorra kogemustega noorte osakaal ning 16–18aastaste grupis on mõnevõrra tõusnud keskmine vanus esimese vahekorra ajal. Samuti näitavad uuringuandmed partnerite arvu vähenemist, eriti paistab see silma 16–18- ja 19–24-aastaste hulgas.

Positiivse külje pealt saab veel esile tõsta, et 16–18-aastaste hulgas on vähenenud juhupartneriga noorte osakaal ning 19–29-aastaste hulgas on vähenenud nende osakaal, kes on vahekorras olnud partneriga, kellele on selle eest tasutud rahas või muul viisil.

 

Valdavalt on noortel uuringule eelnenud aasta jooksul olnud üks seksuaalpartner: 71 protsendil 14–15aastastest, 66 protsendil 16–18aastastest, 72 protsendil 19–24aastastest ja 80 protsendil 25–29aastastest. Keskmine partnerite arv on suurim 14–15aastastel seksuaalvahekorra kogemusega noortel - 2,1 ning väikseim 25–29aastastel - 1,5.

 

Uuringusse olid esmakordselt kaasatud ka kutsekoolide õpilased. „Tulemused näitavad, et üldhariduskoolides ja kutsekoolides õppivate 16–18-aastaste seksuaalelu enamasti ei erine. Vaid seksuaalvahekorra kogemusega noori on kutsekooliõppurite hulgas rohkem ning nad on alustanud seksuaaleluga varem," lisas Lõhmus.

 

Noorte seas on küllaltki kõrge HIV-testimise tase. 19–24aastastest on ennast elu jooksul HIVi suhtes testinud 39 protsenti ning 25–29-aastastest 59 protsenti. Kolm kõige sagedasemat testi tegemata jäämise põhjust on ajapuudus, kartus testi tulemuse teada saamise ees ning teadmatus HIV-testi tegemise kohtadest.

 

Analüütiku sõnul näitab uuring, et oluline on panustada seksuaalhariduse tõhustamisele haridussüsteemis, kaasa arvatud kutsekoolides ning jätkata ka kondoomi kasutamist ja riskivaba seksuaalelu propageerivate avalike kampaaniatega. Enamlevinud HIV-testi tegemata jätmise põhjused viitavad samuti vajadusele avalikkuses propageerida HIV-testimist ja tegeleda sellega seotud stigmade vähendamisega ühiskonnas.

 

Uuring tõi välja ka selle, et sõltuvusainete tarvitamine ja riskeeriv seksuaalkäitumine on omavahel seotud - noored, kes seksuaalelus käituvad riskeerivamalt, tarvitavad enam sõltuvusaineid. „Antud teemasid tuleb käsitleda kõikehõlmavalt ja alates eelkoolieast," rõhutas Lõhmus.

Uuringut „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" on varem korraldatud aastatel 2003, 2005, 2007 ja 2010. Täna avaldatud uuring on viies ning põhineb 2015. aasta andmetel. Uuringu eesmärk on koguda regulaarset ülevaadet Eesti 14–29aastaste noorte HIVi nakatumisega seotud riskikäitumise tasemest ja seda mõjutavatest teguritest.

 

Uuringu lühikokkuvõtet saab lugeda siin: http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/3947-noorte-seksuaaltervise-uuringu-2015-luhikokkuvote.

 

Täispika uuringuraporti leiab Tervise Arengu Instituudi uuringute andmebaasist: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

TAI kutsub tänasel tubakavabal päeval tubakast loobuma

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
 

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, rahvusvahelisel tubakavabal päeval teavitust, mille eesmärk on suurendada inimeste teadmisi suitsetamise tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubakatarvitamisest loobuma.

 

Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapari sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tagajärgi tervisele. "Oluline on teadvustada, et tubakatarvitamine on kahjulik igasuguses vormis ning oluliseks riskifaktoriks rasketele haigustele nagu infarkt, insult ja vähk. Lisaks ei kahjusta tubakatarvitamine mitte ainult suitsetaja enda, vaid ka teda ümbritsevate inimeste tervist."

 

Teavituses juhitakse tähelepanu suitsetamise ja vähi seostele. „Teavituse põhisõnum tugineb uuringutele, millega leiti, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni," selgitas Saapar. „Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi, millest rohkem kui 40 on vähki tekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida nii juhuslikult rakkude tavapärasel arengul kui ka olla põhjustatud välistest teguritest, näiteks sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning seeläbi suurendab oluliselt vähiriski."

 

Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoodete ehk nuusk- ja huuletubaka tarbimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

Lisaks vähile on suitsetajal võrreldes mittesuitsetajaga risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse (infarkt, aneurüsm, tromboos, rebend) kaks kuni neli korda, ajuinsulti samuti kaks kuni neli korda ja teise tüüpi diabeeti kuni kaks korda suurem. Ka suitsetaja üldine immuunsüsteem on nõrgem. Tubakas suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski.

 

Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on Eestis 22 protsenti igapäevasuitsetajaid  (mehi 31 ja naisi 16 protsenti). Võrreldes eelnevate uuringutega on esmakordselt märgata arvestatavat langustendentsi - nelja protsendi võrra. Kuna lisaks neile on 7 protsenti juhusuitsetajaid, suitsetab siiski ligi kolmandik täiskasvanutest (16-64aastastest). Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste hulgas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistes riikides. Kõrgharidusega inimeste hulgas on suitsetamine Eestis selgelt vähenemas, neist on igapäevasuitsetajaid 10 protsenti. Probleem on aga endiselt terav põhiharidusega inimeste seas, kellest  igapäevasuitsetajaid lausa ligi 37 protsenti.

 

Eesti noored on aga Euroopa Liidu riikide seas esikolmikus ja noored alustavad sigarettidega eksperimenteerimist väga vara. Ligikaudu 49 protsenti 15-aastastest poistest ja 40 protsenti  15-aastatest tüdrukutest väidavad, et nende esimene sigaretiproovimine oli 13-aastaselt või nooremalt. Inglismaal on see vastavalt kümme ja Sloveenias 15 protsenti.

 

Suitsetamine on alkoholi liigtarvitamise kõrval peamine välditavate surmade põhjustaja. Neist tekitatud haigusi peaks Eestis oluliselt vähendama ning seetõttu kutsub ja julgustab TAI suitsetajaid tubakast loobuma. „Selleks on avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades," lisas Tervise Arengu Instituudi ekspert ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härm. Ta lisas, et kabinettides nõustavad  loobujaid spetsiaalse koolituse läbinud tervishoiutöötajad, kes vajadusel määravad ka loobumist toetavat medikamentoosset ravi.

 

Koostöös Tervise Arengu Instituudiga aitavad tubakatarvitamise vähendamisele kaasa ka kõik suuremad Eesti apteegiketid: Apotheka, Benu, Euroapteek, Südameapteek ja Ülikooli Apteek. Apteekidest leiab tubakasõltuvuse taset määrava testi ning teavet nõustamiskabinettide kohta. Euroapteek, Südameapteek ja Ülikooli Apteek peavad tubakatoodetest loobumist nii oluliseks, et teevad suve jooksul nikotiiniasendusravi toodetele erinevaid sooduspakkumisi.

Tubaka mõjust tervisele ning nõustamiskabinettide info leiab uuenenud veebilehelt tubakainfo.ee.

Rahvusvahelist tubakavaba päeva tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) algatusel iga aasta 31. mail alates 1987. aastast. Sel päeval juhitakse üleilmset tähelepanu tubakatarvitamise suurele levikule ja sellest tulenevatele terviseriskidele, mille tagajärjel sureb aastas ligi kuus miljonit inimest.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Laste arv erakorralise meditsiini vastuvõtus mullu veidi vähenes

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

 

 

Möödunud aastal osutati haiglates erakorralist arstiabi kokku 481 403 korral, mida on ligi 800 patsiendi võrra vähem kui 2014. aastal. Kui piirkondlikes ja üldhaiglates tõusis patsientide arv kuni ühe protsendi jagu, siis kesk- ja kohalikes haiglates langes, vastavalt ühe ja 18 protsendi võrra, näitab Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistika.

 

„Patsientide arvu üldine vähenemine erakorralises meditsiinis tuleneb 0–14-aastaste patsientide langusest – 2015. aastal oli erakorralises vastuvõtus neid ligi 3,5 protsenti vähem võrreldes aasta varasemaga. Seevastu üle 15-aastaste patsientide arv on aastaga pisut tõusnud (0,7 protsenti)," tõi välja instituudi analüütik Ingrid Valdmaa.

 

Saabumise viisi järgi tuli eelmisel aastal ise erakorralisse vastuvõttu 70 protsenti patsientidest, kiirabiga toodi 19 protsenti. Teisest tervishoiuasutusest suunati üheksa protsenti patsientidest ja muul viisil, näiteks politsei saatel, saabus kaks protsenti erakorralistest patsientidest.

 

Valdmaa täpsustas, et erakorralist arstiabi vajavate laste ja täiskasvanute haiglasse saabumise viisides on oluline erinevus. „Lastega pöördutakse erakorralisse vastuvõttu rohkem ise. 85 protsenti kõigist 2015. aastal abi saanud lastest toodi ise haiglasse, täiskasvantute puhul oli see osatähtsus 67 protsenti. Võrreldes lastega transporditakse täiskasvanuid haiglasse kiirabiga enam või suunatakse teisest raviasutusest."

 

Vaadates laste ja täiskasvanute arve kokku ja võrreldes neid 2014. aastaga, on kasvanud ise erakorralisse vastuvõttu pöördujate arv, ülejäänud saabumisviiside järgi on patsientide hulk aastaga vähenenud.

 

Esmaabi osutamise järel suunatakse patsient haiglaravile või kodusele ravile. Statsionaarsele ravile samas haiglas suunati 20 protsenti kõigist erakorralistest patsientidest. Kui üld- ja keskhaiglates oli hospitaliseeritud patsientide osatähtsus sarnane keskmisele, siis piirkondlikes haiglates oli see pisut madalam – moodustades 17 protsenti ja kohalikes haiglates oluliselt kõrgem – ligi 36 protsenti kõigist erakorralistest patsientidest.

 

Erakorralise meditsiini statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasi on lisatud andmed ka erakorralise meditsiini valitud näitajate kohta haiglavõrgu arengukava haiglate lõikes.

 

Lisainfo: Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik

659 3813, ingrid.valdmaa@tai.ee

Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

LIIKUMINE ja SÜDAMEHAIGUSED

 

Infovoldiku allalaadimiseks kliki siia.

HIV-i levik Eestis on stabiliseerunud, kuid püsib endiselt kõrge

 

Tervise Arengu Instituut
Sotsiaalministeerium

Pressiteade 

 

Uute diagnoositud HIV-i juhtude analüüs näitab, et viiruse levik Eestis on stabiliseerunud, kuid kõrgel tasemel. Oluliselt on aga kasvanud nakkuse heteroseksuaalne levik, samuti diagnoosi saanute keskmine vanus nii meeste kui naiste seas.

 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul näitab seksuaalsel teel HIV-i nakatumise kasv seda, et epideemia on süstijate ringist välja murdmas. „HIV epideemia ohustab rahva tervist ning seetõttu peame olukorda otsustavalt sekkuma ning võtma eesmärgiks vähendada uute HIV juhtude arvu poole võrra," rõhutas minister.

 

Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kristi Rüüteli sõnul nakkuse heteroseksuaalne levik kasvanud eriti naiste ja vanemate kui 34-aastaste seas. „Seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, on HIV-i levimus stabiilne, kuid nakkuse levik ei ole siiski lakanud. Tõusnud on ka homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv," lisas Rüütel. „Mis puudutab HIV-testimise üldist taset, siis seda võib Eestis hinnata väga heaks. Küll aga oleks vajalik paremini suunata testimist neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud."

 

Tänavu esimeses kvartalis on sotsiaalministeerium käivitanud mitmeid uusi tegevusi HIV ennetuseks. Alates sellest aastast on riigieelarvest lahendatud HIV-ravimite kättesaadavus vastavalt patsientide vajadusele ning loodud konkreetne plaan HIV-epideemiaga võitlemiseks, mille jaoks on riigieelarvest aastateks 2017–2020 taotletud lisaraha. Lisaks on sotsiaalministeeriumil koostöös haigekassaga koostamisel HIV ravijuhend, millesse on plaanis kaasata kõik selle valdkonna oluliste institutsioonide esindajad. Ravijuhendi eesmärk on tagada HIV-nakkuse võimalikult varajane diagnoosimine, raviga alustamine ja ravi järjepidevus.

 

Samuti on sotsiaalministeeriumil koostöös Ida-Virumaa perearstidega plaanis läbi viia HIV testimise pilootprojekt, mille käigus testitakse kõiki projektis osalevate perearstinimistute 16-59-aastaseid patsiente. „HIV-testimisest võiks tulevikus saada perearsti igapäevatöö osa," ütles minister Ossinovski.

 

2015. aastal diagnoositi Eestis 270 uut HIV-i nakatunut, mis teeb 20,5 juhtu 100 000 elaniku kohta. Uute juhtude arvu poolest on Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt esimesel kohal.

 

Ülevaade HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilisest olukorrast Eestis 2000-2015 on kokku pandud terviseameti, tervise arengu instituudi ja sotsiaalministeeriumi andmetel ning erinevate teadusartiklite ja rahvusvaheliste väljaannete põhjal.

 

2015. aastaga lõppes HIV-i ja AIDS-i senine riiklik strateegia, mille kohta on tellitud lõpphindamine eesmärgiga hinnata HIV ennetuses seniste tegevuste efektiivsust ning eesmärkide ja indikaatorite täitmist. Raporti valmimise tähtaeg on 2016. aasta juuli algus. Tulemuste põhjal kavandab riik järgnevaid samme viiruse leviku ennetuseks.

 

Ülevaade on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi kodulehel: http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud/download/363

 

 

Pressiteate edastas:

 

Karel Hanni

meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

6269 304

5557 5270

karel.hanni@sm.ee

 

Uuring: pea 70 protsenti noortest sai oma esimese alkoholikogemuse kodust

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
 

 

Alkoholiennetusprogrammi Efekt ülevaatest selgus, et pea 70 protsenti õpilastest, kes olid alkoholi tarvitanud, olid saanud seda kodust, kui vanemad andsid proovida. Samuti selgus, et kui enamik noortest arvas, et vanemad on teadlikud nende alkoholitarvitamisest, siis tegelikult teadsid sellest alla poole vanematest.

 

Uuringu „Laste ja lastevanemate käitumine ja hoiakud" tegi Tervise Arengu Instituut alkoholiennetusprogrammi Efekt raames, et paremini aru saada kuidas lapsed ja nende vanemad tänases Eestis alkoholi teemal mõtlevad ja käituvad ning vaadata, kas ja kuidas vastused ajas muutuvad.

 

„Alkohol on noorte seas kõige populaarsem uimasti – ligi pooled uuringus osalenud seitsmenda klassi õpilastest olid alkoholi vähemalt korra elu jooksul tarvitanud. Iga kolmas oli proovinud ka mõnda tubakatoodet," lausus Tervise Arengu Instituudi vanemspetsalist Triin Sokk.

Lastel paluti hinnata ka oma vanemate alkoholitarvitamist. „Pooled lastest vastasid, et nende isad tarvitavad alkoholi iganädalaselt, iga neljas laps vastas, et seda teeb ema. Kui lastel paluti hinnata iganädalase alkoholi tarvitamise kahjulikkust tervisele, leidis üle 90 protsendi, et see on kahjulik," lisas Sokk.

 

Laste ja lastevanemate käitumist ja hoiakuid jälginud uuring toimus paralleelselt lastevanematele suunatud alkoholiennetusprogrammi Efekt katsetamisega aastatel 2012–2015. Programmi eesmärk on anda lastevanematele uusi teadmisi ja arendada oskusi oma lapse alkoholitarvitamise ärahoidmiseks.

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael-Öeren kommenteerib lastevanemate tagasisidet programmile: „Programmis osalenud lastevanematest leidis üle 80 protsendi, et programmi tegevused olid neile kasulikud. Iga kolmanda vanema arvates võiks ennetustööga  alustada juba alla 11-aastaste laste vanemate seas." Samuti leidsid programmis osalenud vanemad, et esimest korda võiks laps alkoholi proovida 17-aastaselt. Võrdluseks – programmis mitte osalenud koolides peeti sobivaks vanuseks 15,5 eluaastat.

 

„Teadusuuringud on aina enam kinnitanud teadmist, et noorte riskikäitumise ennetamisel on ääretult oluline roll just lapsevanemal," rõhutab Mariliis Tael-Öeren. „Me saame järeldada, et tänu ennetusprogrammile on Eestis rohkem vanemaid, kes suhtuvad taunivalt laste alkoholitarvitamisse ning kes leiavad, et lapsed võiksid alkoholitarvitamisega hiljem alustada. Tõsi, laste käitumises me muutusi veel ei näinud, kuid hetkel tegelemegi programmi arendamisega, et seda täiustada vastavalt Eesti tulemustele."

 

Programmi ning uuringu ülevaade on olemas Tervise Arengu Instituudi uuringute andmebaasis. Lisaks uuringutulemustele leiab ülevaatest teaduspõhised seisukohad alkoholitarvitamise osas ning saab ideid, kuidas oma lapsega sellel teemal vestelda.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Uus alkoholi liigtarvitamist ennetav sotsiaalkampaania kutsub üles vähema alkoholiga pidutsema

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade

 

Tervise Arengu Instituut alustas alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaaniaga „Vähem alkoholi = rohkem elu", mis pakub inspiratsiooni kuidas vähema alkoholiga vaba aega veeta.

 

„Levinud on arvamus, et alkohol aitab suhtlemisele kaasa, samas ei taheta teadvustada seda, kuidas alkohol võib käitumist negatiivselt mõjutada ning seetõttu suhteid või mainet rikkuda," ütles Tervise Arengu Instituudi projektijuht Triin Ülesoo. „Lisaks, kui ärevust ja igavust pidevalt alkoholi abil lahendada ei õpigi inimene kunagi enesekindlalt suhtlema või loovalt põnevaid tegevusi ette võtma".

Ta lisas, et kahjuks tunnevad paljud inimesed, kes on otsustanud vähem juua, sotsiaalset survet. „Mittejoomine vajaks justkui põhjendust. Soovitame mõnikord teha eksperiment - proovida kuidas on koosviibimistel olla vähema alkoholiga ja panna tähele, mis on erinev," lausus Ülesoo. 

 

Et inimestele uutmoodi kogemusi pakkuda, tuuritab kampaania raames mööda Eestit ringi tasuta elamuspark. Üritustel on vinged atraktsioonid: oma võimeid saab proovile panna surfilaua rodeol, virtuaalse reaalsuse mängudes või sooritades 9 meetri kõrguselt pöörase hüppe õhkpatja. Toimub ka inimlauajalgpalli turniir. Kogu tegevust juhib Daniel Levi Viinalass ning õhtu naelaks on ansambel Würffeli kontsert. Osalejate vahel loositakse välja ohtralt auhindu – peavõiduks on bowlingust, seikluspargi ja veekeskuse külastusest koosnev elamuspakett.

 

„Rohkem elu" elamuspark on avatud 30. aprillil Tartus Raekoja platsil, 6. mail Pärnus Martensi väljakul ja 13. mail Tallinnas Vabaduse väljakul. Üritustele sissepääsemise tingimuseks on kaine olek.

Kuigi Eesti ühiskonnas üldiselt on alkoholitarvitamise tase väga kõrge ja alkoholi tarvitatakse tihti suurtes kogustes, eesmärgiga ennast purju juua, on siiski positiivse trendina võimalik välja tuua, et 18-29aastaste noorte hulgas on tugevalt tõusmas nende osakaal, kes alkohoolseid jooke ei joo. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel oli neid 2012. aastal 14 protsenti, siis 2014. aastal juba 27 protsenti. See tähendab, et iga neljas noor ei soovi alkoholi tarvitada.

 

„Koosviibimised ja meelelahutus ei pea tähendama purjus olemist ning huvitavaid tegevusi saab nautida ka muud moodi. Kõige parem viis uusi harjumusi omandada on läbi kogemuse ning seetõttu keskendume seekordses kampaanias mitte ainult kommunikatsioonile, vaid tahame pakkuda inimestele teistmoodi elamusi - tutvustame uut formaati, kus peol alkoholi pole ja ka ilma selleta on võimalik kogeda, et on lõbus," sõnas Ülesoo.

 

Kampaania veebilehel www.alkoinfo.ee saab teha testi, et määrata millist alkoholitarvitaja tüüpi inimene on, ning antakse soovitusi ja nippe, kuidas vähema alkoholiga aega veeta, pidusid pidada ning vähem juua. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele tele- ja raadioklippe, välireklaame ning internetireklaame.

 

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 53 022 737, maris.jakobson@tai.ee.

 

 

 

 

 

 

 

Südamekuu 2016 - Üritused Jõgevamaal

Ürituste faili saad alla laadida siit.

 

 

Tulge koos sõpradega avastusrajale Jõgeval ja Põltsamaal!

 

11. aprillil 2016 avatakse Jõgeval ja Põltsamaal 4km pikkused avastusrajad, mille läbimiseks on vajalik vähemalt üks laetud nutiseade (mobiiltelefon või tahvelarvuti), mobiilne internetiühendus ja nutiseadmes avatud GPS- moodul.
 
Avastusraja läbimiseks tuleb minna http://avastusrada.ee/ – Jõgeva – Keskkonnaamet Endla looduskeskus – Avastusrada 2016 Jõgeva või Avastusrada 2016 Põltsamaa.
 
Vajutage nupul „Mängima! ja täitke väljad (nimi ja toimiv e-maili aadress). Teie e-mailile saadetakse link, millele vajutades algab mäng! Aavastusrajal on kokku 15 kontrollpunkti. Rajale võib siseneda endale lähimast kontrollpunktist!
 
Keskkonnaamet kutsub avastusrajaga tähistama rahvusvahelist õuesõppepäeva (14. aprill) ja südamekuud!
 
Toredaid elamusi avastusrajal liikumisel!
 
 
Lugupidamisega
 
Maarika Männil
keskkonnahariduse spetsialist
Keskkonnahariduse osakond
Keskkonnaamet
53 419 205
Tooma/Endla looduskeskus/Jõgevamaa
 

 

Aprillis peetakse Eestis esimest korda südamekuud

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade 31. märts 2016

 

Aprillis tähistatakse Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel Eestis esimest korda südamekuud. Terve aprill on kaetud erinevate üritustega, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu südametervisele ning terviseprobleemide ennetamisele läbi liikumise.

 

Südamekuu on välja kasvanud südamenädala traditsioonist, mida on peetud juba 23 korda.

Südamekuu läbivaks teemaks on liikumine ning iga nädal keskendub omakorda konkreetsemale teemale: liikumine ja vererõhk, liikumine ja kehakaal, liikumine ja kolesterool ning liikumine ja südamehaigused.

 

Südamenädalate algataja, kardioloog Margus Viigimaa sõnul on liikumine kõige lihtsam ning kõigile kättesaadav vahend, et enda eest hoolitseda ja terviseprobleeme ennetada. „Näiteks on liikumine ravimivaba võimalus vererõhu langetamiseks. Vererõhu langetamiseks piisab minimaalselt 30 minutist kiirest kõnnist päevas," märkis Viigimaa. „Teise näitena tooksin fakti, et regulaarse liikumisega on võimalik langetada nn „halva" kolesterooli taset 10-15 protsenti ja tõsta „hea" kolesterooli taset 20 protsenti." Kardioloog rõhutas, et liikumine ei tähenda ilmtingimata spordiklubiga liitumist, vaid käimist, kepikõndi, jooksmist, jalgrattasõitu jms.

 

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning ülekaalukalt peamine haiglaravi põhjus nii meestel kui naistel. Üle poole kõikidest surmadest – 2014. aastal 8258 surma – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest ning haiglaravi viibis samal aastal vereringeelundite haiguse tõttu 41 684 inimest.

 

Südamekuul korraldatakse igas maakonnas erinevaid liikumisüritusi ning need lisatakse kõik

Terviseinfo portaali sündmuste kalendrisse.

 

Praegu on teada üle 350 avaliku ürituse toimumine ning neid lisandub iga päev. Lisaks on Facebookis avatud
üritus „Aprillis liigun poole rohkem", kuhu samuti koondub info erinevatest ettevõtmistest ning materjale südametervise hoidmise kohta.

 

Südamekuuga on liitunud ka tervist edendavate töökohtade võrgustikku kuuluvad ettevõtted, samuti lasteiad ja koolid ning neis tehtavad tegevused jõuavad samuti südamekuu kalendrisse. Samuti lööb kaasa Südameapteekide kett, kes korraldab oma apteekides terve kuu jooksul tervisenäitajate mõõtmisi.

 

Lisainfo: prof Margus Viigimaa, tel 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee;
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Eesti positsioon Euroopa tuberkuloosiraportis paranes

 

Tervise Arengu Instituut 

Pressiteade 23. märts 2016

 

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (European Centre for Disease Prevention and Control) värske raporti järgi on Eesti esimest korda liikunud uute tuberkuloosijuhtude arvult n-ö punaste riikide alt välja, see tähendab, et tuberkuloosi haigestumus on alla 20 haigusjuhu 100 000 inimese kohta. Kuid oleme endiselt Euroopa regiooni 18 kõrge haigestumusega riigi seas.

 

Eestis oli 2014. aastal 100 000 inimese kohta 18,7 tuberkuloosijuhtu, Euroopas keskmiselt 12,8, kõikudes riigiti vahemikus 2,5 juhust 79,7 haigusjuhuni.

 

Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul langes esialgsetel andmetel 2015. aastal uute tuberkuloosijuhtude arv veelgi. „Kokku registreeriti mullu 218 tuberkuloosijuhtu, neist 169 olid esmakordsed haigestumised, 38 retsidiivid ehk uus haigestumine neil, kes olid varem tuberkuloosi põdenud ja sellest paranenud ning 11 olid muud korduvravi juhud," lausus Viiklepp. 2014. aastal oli haigusjuhtude arv 247.

 

Eelmisel aastal Eestis tuberkuloosi haigestunutest kolmveerand olid mehed. Haigestujate keskmine vanus oli 51,7 aastat – noorim haigestuja oli 11-kuune ja vanim 88-aastane. Tuberkuloosi esines võrdselt nii töötavate inimeste, töötute, kui vanadus- või töövõimetuspensionäride seas.

 

Nii Maailma Terviseorganisatsioon kui Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus on seadnud eesmärgiks tuberkuloosi haigestumise olulise vähendamise. Üheks võtmeküsimuseks selles on sotsiaalselt haavatavad grupid ja neile suunatult tegutsemine. Tuberkuloosist on enim ohustatud nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed – krooniliste haiguste põdejad (nt diabeet, vähkkasvajad ja nende ravi, kilpnäärme haigused, kroonilised põletikud jt), HIV-positiivsed inimesed ning nakkusliku tuberkuloosihaige lähikontaktsed ja pereliikmed. Riskitegurid on ka alatoitumus, suitsetamine, alkoholi või narkootikumide tarvitamine.

 

Tuberkuloosiregistri juhataja rõhutas, et tuberkuloosi haigestumise vähendamiseks Eestis on oluline haiguse võimalikult varajane diagnoosimine ja ravi kiire alustamine. „Meil on käimas uue diagnostika- ning ravijuhendi, samuti tuberkuloosihaige kontaktsete väljaselgitamise ja tervisekontrolli kutsumise korra väljatöötamine."   

 

Eesti tuberkuloosivabaks muutmisele on pühendatud ka rahvusvahelisel tuberkuloosipäeval, 24. märtsil Tervise Arengu Instituudis peetav arutelu. Tuberkuloositeemaga seotud asutused ja organisatsioonid arutavad koos, kuidas tuberkuloosiravi korraldust arendada – millised on väljakutsed tuberkuloosiga võitlemisel, millist abi peaks nakatunutele lisaks pakkuma ning mis on kitsaskohad haavatavate gruppide ravis.

 

Värskeim info ja ülevaated tuberkuloosist Euroopas ECDC ja maailma terviseorganisatsiooni kodulehtedel:

http://ecdc.europa.eu/en/healthtopics/Tuberculosis/world-tb-day/Pages/World-TB-Day-2016.aspx
http://www.who.int/campaigns/tb-day/2016/en/

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Üleeuroopaline uuring toob esile suitsetamise vähenemise kooliõpilaste hulgas

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
15. märts 2016

 

Maailma Terviseorganisatisooni (WHO) täna avaldatud üleeuroopalise koolinoorte tervisekäitumise uuringu raport toob esile suitsetamise vähenemise kooliõpilaste hulgas, kuid noorukite tervise ja heaolu näitajates ilmneb suur sooline ja sotsiaalne ebavõrdsus. 

2013/2014. õppeaastal toimunud HBSC (Health Behaviour of School-aged Children) uuringu raport annab ülevaate muutustest 11–15-aastaste kooliõpilaste tervises ja tervisekäitumises 42 riigis, sh Eestis ning võrdleb neid 2009/2010. õppeaasta uuringu tulemustega.

 

Vaatamata edusammudele noorukite tervises nelja aasta jooksul, toob uuring siiski välja palju ebavõrdsusi sugude, erinevate sotsiaal-majanduslike rühmade ja uuringus osalenud riikide vahel, nentis uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi teadur Katrin Aasvee. „Tüdrukud toituvad tervislikumalt, samas poisid on kehaliselt aktiivsemad, kuid kalduvad enam riskikäitumisele. Pere halvem majanduslik olukord seostub nooruki halvema tervisega ning üldise heaoluga," märkis Aasvee.

Teiste riikide taustal paistab Eesti välja kõrge näitajaga noorukite purjujoomises, samas on selle näitaja järsk langus viimase uuringu kõige suurem kordaminek.  

Eestis läbi viidud HBSC uuringu võtmetulemused võrdluses 2010. aastal tehtud uuringuga ja teiste riikidega:

-          Eesti 11–15-aastaste poiste tervis on viimasel neljal aastal paranenud, ent nii tüdrukute kui ka poiste seas on sagenenud kurvad meeleolud.

-          Suitsetamisega alustatakse hiljem kui varasemates uuringutes: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremalt suitsu proovinud poiste osakaal langenud 14% (49%) ja tüdrukutel 8% võrra (40%). Vaatamata näitaja suurele langusele oli Eesti uuringus osalenud riikide järjestustabelis siiski kolmandal kohal.

-          Vähemalt kord nädalas suitsetanud 11–15-aastaste poiste osakaal oli 2014. aastal vähenenud 9% võrra (22%-lt 13%-ni) ja tüdrukutel 5% võrra (16%-lt 11%-ni).

-          Sarnaselt sigarettidele on tõusnud ka alkoholi esmakordse proovimise iga. 15-aastate seas oli 13-aastaselt või nooremana alkoholi proovinute osakaal vähenenud poistel 9% (68%-lt 49%-ni) ja tüdrukutel 8% (48%-lt 40%-ni).

-          Langenud on vähemalt kord nädalas alkoholi joonud poiste ja tüdrukute osakaal,  vastavalt 9% ja 6%. See näitaja on madalam kui uuringus osalenud riikide keskmine.

-          Kõige tõsisem probleem on noorukite purju joomine: 15-aastate seas oli 13-aastaselt või varem end purju joonud poiste osakaal langenud 6% (27%-lt 21%-le) ja tüdrukutel 4% (21%-lt 17%-ni), kuid langusele vaatamata on tulemus väga kõrge.

-          Suurima languse on teinud end kaks või enam korda purju joonute  osakaal 15-aastastel: poiste seas on langus 17% ja tüdrukutel 13%. Sagedase purju joomise näitaja järsk vähenemine on Eesti jaoks seekordse uuringu kõige rõõmustavam tulemus.

-          Kanepit on elu jooksul tarvitanud 29% 15-aastastest poistest, sama kõrge on see näitaja ka Prantsusmaal ja Šveitsis. Eestis kasutavad kanepit sagedamini jõukamatest peredest pärit poisid.

-          Igapäevane mõõdukas/intensiivne kehaline tegevus15-aaastaste poiste seas on 5% võrra tõusnud, samas vähenes televiisori/DVD-de vaatamine koolipäevadel 7%. Eesti on sellega riikide edetabelis 25., muret teeb tüdrukute madal kehaline aktiivsus. 

-          Suurenenud on puu- ja köögiviljade söömine. Igapäevane puuviljade söömine on saanud harjumuseks 35% tüdrukutest ja 29% poistest, köögiviljade söömine on tõusnud tüdrukutel 26%-ni ja poistel 22%-ni.

-          Magusaid karastusjooke juuakse Eestis endiselt vähe. Meie 15-aastased paigutuvad uuringus osalenud riikide järjestustabelis eelviimasele kohale, viimane on Soome.


Raporti koostajad nendivad, et uuringutulemused viitavad suurtele soolistele erinevustele, mis ilmnevad või halvenevad läbi noorukiea. Ka ei saa enam käsitleda noorukeid kui homogeenset gruppi. „Noored inimesed on väga erinevad ja vajavad sekkumisi, milles peegelduks nende ebavõrdsus ja arvestataks nende vanuse, soo ning sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga," rõhutavad autorid.

 

Uuringu andmete kogumises ja analüüsimises osales kokku 340 teadlast 42 riigist või regioonist. Uuringut  juhtis rahvusvaheline koordineerimiskeskus St. Andrewsi Ülikoolis Šotimaal ning andmetöötlust korraldas Bergeni Ülikool Norras. Valdkondadest on uuringus esindatud vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine.

 

Raport on aluseks paljudele WHO Euroopa laste ja noorukite tervise parandamise strateegiatele. Samuti on see mõjutanud tervisepoliitikat mitmetes Euroopa riiklikes juba üle 30 aasta. Ühe näitena võib tuua Saksamaa, kus 2003. aasta raportis toodud noorukite ülikõrge alkoholitarbimise tõusu järel tõstis valitsus lahjade magusate alkohoolsete jookide aktsiisi, mis viis õpilaste alkoholitarbimise olulisele langusele.

 

HBSC uuringu raport „Growing up unequal: gender and socioeconomic differences in young people's health and well-being" leiab aadressilt http://www.euro.who.int/en/hbsc-report-2016. Ingliskeelsed kokkuvõtted valdkondade kaupa leiab aadressilt: http://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud/hbsc.

 

Eesti noorte tervise mahukas analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil aprilli keskel.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut avaldas ülevaate 2013. aasta rahvastiku tervisekaotusest

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
1. märts 2016

 

 

2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat – mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. See on samaväärne 6389 inimese kaotusega, kui võtta arvesse, et samal aastal oli keskmine eeldatav eluiga veidi üle 77 aasta.

 

56 protsenti aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole ehk 51 protsenti. Naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.

 

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu. Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.

 

Haigus- ja suremuskaotus hakkab meestel kiiresti kasvama 45. eluaastast ning kasv on eelkõige seotud suremusega. Ka naiste tervisekaotus intensiivistub 45. eluaastast, kuid tervisekaotusest suurema osa moodustab haiguskaotus.

 

Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik.

 

Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Need moodustavad üle 80 protsendi enneaegsete surmade põhjustest ja 40 protsenti haiguskoormusest.

 

Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25–35 eluaastat, moodustades meestel 41 protsenti ja naistel 14 protsenti vanuserühma tervisekaotusest.

 

2013. aasta andmete ülevaade on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel aadressil http://www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud. Andmetega saab tutvuda tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad" all.

 

Lisainfo: Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, tel 659 3970, juta.teller@tai.ee

 

Konverents võtab luubi alla terviseteemad Eesti kaitseväes

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
29. veebruar 2016

 

Tervise Arengu Instituut ja Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus, mille tegevust toetab Kaitseministeerium, korraldab homme, 1. märtsil Tallinnas visioonikonverentsi, mis tutvustab tervisega seotud tegevusi ja uuringuid kaitsevaldkonnas.

 

Konverentsi ühe korraldaja, Tervise Arengu Instituudi teaduri Leila Oja sõnul on konverentsi ajendiks vajadus koondada teadmisi. „Meil on mitmeid institutsioone ja uurimisrühmasid, kes tegelevad kaitsealase inimvaraga. Nii institutsionaalselt kui uuringute käigus kogutakse rohkelt infot, kuid sageli jääb suur osa infost analüütilises mõistes kasutamata," lausus Oja. „Konverentsi eesmärk ongi seda infot jagada, et uued teadmised saaksid kaitsevaldkonnas avalikuks ja leiaksid kasutamist tõenduspõhiste otsuste langetamisel."

 

Ettekannetes võetakse vaatluse alla kaitsealase inimvaraga seotud keskuste, nagu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse, Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi meditsiinikeskuse, Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse, Kaitseressursside Ameti ja Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse tegevused.

 

„Uuringutulemustest tutvustatakse analüüse, mis on seotud tegevteenistujate töökeskkonna ja terviseriskidega, sõduri baaskursuse läbimisega seotud koormuste mõju hindamisega, samuti ajateenijate põlveliigese valu ning ajateenijate sooritusvõimet mõjutavate teguritega," lisas Leila Oja.


Konverentsipäeva lõpetab paneeldiskussioon „Tervise tagamine riigikaitses aastaks 2020". Selle eesmärk on luua visioon, mida teha, et meil oleks jätkuvalt terveid noori, ajateenijate väljalangevus madalam, et tegevteenisutujate tervis oleks hoitud ning oleks piisavalt terveid reservis mehi. Paneeldiskussiooni juhib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik.

 

Konverentsile on oodatud kaitseväe valdkonnas tervise eest vastutavad spetsialistid, meedikud ning kaitseväe terviseprojektide ja uuringutega seotud teadurid ja eksperdid.

 

Konverents algab kell 10.45 Radisson Blu Hotel Olümpias.

 

Täpset päevakava näeb siit.

 

Lisainfo: Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, tel 659 3970, juta.teller@tai.ee

Tervise Arengu Instituudi vähiennetus kampaania

 

Tere koostööpartner!

 

Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna apteeke osalema TAI vähiennetus kampaanias. Selleks korraldavad kohalikud apteegid koostöös Jõgeva Maavalitsusega nädalase vähkkasvaja ennetuse teemalise infonurga apteekidesse, mille eesmärgiks on informeerida ja nõustada inimesi erinevates küsimustes, mis puudutavad vähiennetust.

 

Eeldame, et üks kohalik apteek esitab ühe ühise taotluse kõikide tema piirkonna apteekide kohta.

 

Kampaaniatingimused on allalaetavad:

 

Ootan Teie tagasisidet kampaania kohta 10. märtsiks 2016 elektronpostiaadressile Kaido.Alev@jogeva.maavalitsus.ee

 

 

Kaido Alev
Jõgeva Maavalitsus
Haridus- ja sotsiaalosakonna
peaspetsialist
Tel: +372 51922329  

Epost: kaido.alev@jogeva.maavalitsus.ee

www.jogeva.maavalitsus.ee

 

 

NB! Mõtleme keskkonnale! Ära prindi seda e-kirja, kui see vajalik pole.

Tervise Arengu Instituut alustab alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitluse infopäevi

 

Tervise Areng Instituut

Pressiteade

25. veebruar 2016

 

 

Tervise Arengu Instituut alustab infopäevi, kus tutvustatakse uut alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitluse ravijuhendit ning programmiga „Kainem ja tervem Eesti" arendatavaid teenuseid.  

 

Infopäevadel räägitakse psühhiaatri, perearsti, psühholoogi, õe, sotsiaaltöötaja ja teiste spetsialistide rollist ja võimalustest panustada alkoholi liigtarvitamise vähendamisse Eestis.

 

2015. aasta lõpus valmis Tervise Arengu Instituudi juhtimisel ravijuhend „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus" ning koos sellega ka peagi ravijuhendite nõukojas heaks kiidetav patsiendijuhend. Lähtuvalt ravijuhendist on arendamisel kaks alkoholi liigtarvitavatele patsientidele suunatud teenust - liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine ning alkoholitarvitamise häire ravi. Teenuse osutajateks on sõltuvalt patsiendi probleemist kas üldarstiabi või eriarstiabi osutajad.

 

Infopäevale „Alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitlus – ravijuhendist praktikasse" on oodatud perearstid, pereõed ja teised spetsialistid, kes võivad oma töös kokku puutuda alkoholi liigtarvitajatega.

 

Infopäev toimub 3. märtsil Tartus, 4. märtsil Tallinnas, 10. märtsil Pärnus ja 11. märtsil Jõhvis. Infopäevadel astuvad teiste hulgas üles psühhiaatrid Andres Lehtmets ja Teelia Rolko ning perearstid Ruth Kalda ja Helen Lasn.

Registreerumine kuni 29. veebruarini siin.

 

Infopäevad korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Kainem ja tervem Eesti" raames.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut alustab alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitluse infopäevi

 

Tervise Areng Instituut

Pressiteade

25. veebruar 2016

 

 

Tervise Arengu Instituut alustab infopäevi, kus tutvustatakse uut alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitluse ravijuhendit ning programmiga „Kainem ja tervem Eesti" arendatavaid teenuseid.  

 

Infopäevadel räägitakse psühhiaatri, perearsti, psühholoogi, õe, sotsiaaltöötaja ja teiste spetsialistide rollist ja võimalustest panustada alkoholi liigtarvitamise vähendamisse Eestis.

 

2015. aasta lõpus valmis Tervise Arengu Instituudi juhtimisel ravijuhend „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus" ning koos sellega ka peagi ravijuhendite nõukojas heaks kiidetav patsiendijuhend. Lähtuvalt ravijuhendist on arendamisel kaks alkoholi liigtarvitavatele patsientidele suunatud teenust - liigtarvitamise varajane avastamine ja lühisekkumine ning alkoholitarvitamise häire ravi. Teenuse osutajateks on sõltuvalt patsiendi probleemist kas üldarstiabi või eriarstiabi osutajad.

 

Infopäevale „Alkoholi liigtarvitava patsiendi käsitlus – ravijuhendist praktikasse" on oodatud perearstid, pereõed ja teised spetsialistid, kes võivad oma töös kokku puutuda alkoholi liigtarvitajatega.

 

Infopäev toimub 3. märtsil Tartus, 4. märtsil Tallinnas, 10. märtsil Pärnus ja 11. märtsil Jõhvis. Infopäevadel astuvad teiste hulgas üles psühhiaatrid Andres Lehtmets ja Teelia Rolko ning perearstid Ruth Kalda ja Helen Lasn.

Registreerumine kuni 29. veebruarini siin.

 

Infopäevad korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste „Kainem ja tervem Eesti" raames.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Tervise Arengu Instituut avaldas esmakordselt rahvastiku tervisekaotuse andmed

 

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

10. detsember 2015

 

 

2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat – mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. 56 protsenti aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole ehk 51 protsenti. Naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.

 

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu. Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist, toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.

 

Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv 55 protsenti ja samas vanuses naistel 31 protsenti kogu vanusrühma tervisekaotusest.

 

Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik. Põlva- ja Valgamaal on vanemaealiste osatähtsus üks suuremaid võrreldes ülejäänud maakondadega.

 

Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Vanuseti põhjuste osatähtsus varieerub.

 

Nii on 0-4-aastaste laste puhul tervisekaotuse peamiseks põhjuseks kaasasündinud väärarendid, mis moodustavad rohkem kui poole kogu selle vanusrühma tervisekaotusest. Järgnevad vigastused ja mürgistused (9 protsenti). Vanuses 5-24 eluaastat on kaks sagedamini esinevat põhjust vigastused ja mürgistused ning psüühika- ja käitumishäired. Alates 25. eluaastast hakkab rahvastiku tervisekaotuse põhjuste hulgas suurenema südame-veresoonkonnahaiguste ja kasvajate osatähtsus.

 

Kõigi vanusrühmade meeste kaotatud eluaastad jagunevad peamiste põhjuste vahel järgmiselt: 33 protsenti südame-veresoonkonnahaigused, 16 protsenti kasvajad, 11 protsenti vigastused ja mürgistused. Välispõhjustest tingitud kaotatud eluaastate osatähtsus on kõige suurem 25-34-aastaste meeste hulgas, kus see moodustab 41 protsenti kogu selle vanusrühma meeste tervisekaotusest.

 

Naiste haigus- ja suremuskaotuse põhjustavad 36 protsendi ulatuses südame-veresoonkonnahaigused, järgnevad kasvajad (samuti 16 protsenti nagu meestel). Välispõhjustega seotud tervisekaotus jääb naistel alla kolme protsendi. Kolmandal kohal on kaheksa protsendiga liigeste ja lihaste haigused.

 

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad" all.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

 

Konverentsil arutatakse kes ja kuidas peaks Eestis sõltuvushaigetega tegelema 

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

2. detsember 2015

 

Kolmapäeval, 2. detsembril korraldab Tervise Arengu Instituut narkomaaniateemalise konverentsi „Sõltlaste abistamine: võimalustepõhisest vajadusepõhiseks", mis keskendub uimastisõltuvusele kui kroonilisele haigusele ning tööst narkootikumidest sõltuvuses oleva patsiendiga räägitakse nii abistaja kui patsiendi vaatenurgast.

 

Kohal on mitmed väliseksperdid, kes jagavad oma kogemusi teenuste arendamisel ning patsientide kaasamisel teenuste disainimisele. Sellest teeb ettekande Euraasia Kahjude Vähendamise Võrgustiku esindaja. Šotimaa ekspert aga jagab oma kogemusi sellest, milline on tulemuslik ravisuhe.

 

Eestis hiljuti palju kõneainet pakkunud narkootikumide tarvitamise dekriminaliseerimisest ja selle efektiivsusest tuleb rääkima Alcina Branco Lo Portugalist. 

 

Konverentsipäeva lõpetavad arutelud teemal, mis piirab täna Eestis tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust sõltlastele ning kuidas neist barjääridest üle saada.

 

Konverents toimub kella 10-16.45 Tallinnas Arhitektuurimuuseumis. Päevakava leiab siit:

http://www.tai.ee/et/koolitused-ja-sundmused/details/1052-narkomaaniateemaline-konverents-soltlaste-abistamine-voimalusepohisest-vajadusepohiseks

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Alkoholikonverents toob Tallinnasse Vahemere maade alkoholieksperdid

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
26. november 2015

 

Tervise Arengu Instituut peab reedel, 27. novembril Tallinnas alkoholikonverentsi "Muutused või elu mugavustsoonis", mis toob Eestisse Vahemere maade alkoholieksperdid, et arutada mis on kultuurne joomine ja kas see on võimalik ka Põhjamaades.

 

Oma selleteemalist doktoritööd tutvustab sotsiaalteaduste doktor Sara Rolando Itaaliast. Prantsusmaa alkoholipoliitikat ja alkoholitarvitamise mustrit tutvustab dr Michel Craplet sealsest riiklikust alkoholismi ja sõltuvuse ennetamise assotsiatsioonist.

 

Olulise ploki konverentsipäevast moodustavad ettekanded kohalike omavalitsuste võimalustest alkoholitarvitamist ja sellest tulenevaid kahjusid mõjutada. Seda uuris ka kolmes Eesti omavalitsuses läbi viidud pilootprojekt, mille tulemused on nüüd esimest korda kuulajate ees.

 

Samuti räägitakse reedel alkoholi rollist Eesti täiskasvanute elus ning lapsevanemate rollist noorte alkoholitarvitamisele.  Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, kus arutletakse selle üle, mida erinevad osapooled saavad reaalselt ära teha alkoholikahjude vähendamiseks.

 

Konverentsi avab tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

 

Seitsmendat korda peetava alkoholikonverentsi eesmärk on toetada Eesti alkoholipoliitika kujundamist ja liigtarbimisega seotud kahjude vähendamist.

 

Alkoholikonverents "Muutused või elu mugavustsoonis" toimub kella 9.45-16 Swissotel Tallinn konverentsikeskuses (Tornimäe 3). Päevakava näeb Tervise Arengu Instituudi kodulehel.

Konverentsist teeb otseülekande ka Postimees. 

 

Konverents korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed  2013-2014" tegevuste raames.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee   

Õpilased kujutasid koolisööklaid sooja ja hubase kohana

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
26. november 2015

 

Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile „Disaini oma koolisöökla" laekus kokku 328 tööd. Tööde peamiseks sõnumiks oli, et koolisöökla võiks olla lapsesõbralik, rõõmsates toonides, soe ja hubane koht, kus on kasutatud ka erilahendusi, et meeleolu tekitada.

 

Töid hinnanud žürii sõnul oli püütud leida söögivahetunni ja  koolisöökla probleemidele uusi ja paremaid lahendusi. Sööklaruumi sisekujunduse kõrval juhtisid tööd aga tähelepanu ka ruumipuudusele, samuti söögivahetunni kellaajale, toidu tervislikkusele ja teeninduse kvaliteedile.

 

Õpilaste arvates võiks koolisööklas või puhvetis olla tervislike näkside (jogurtid, puu- ja köögiviljad, pähklid, röstitud kaerahelbed, marjad jms) ja jookide (taimetee, mahl) ostmise võimalus. Mitmes  töös oli välja toodud see, et sööklas võiksid olla maitsetaimede ja omakasvatatud köögiviljade potikesed, mida toidutegemisel või maitsestamisel kasutada.

 

Konkursi esikohad läksid Tallinna Arte Gümnaasiumi ja Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele. Parima video auhind läks Antsla Gümnaasiumi 9.a klassi noorte tehtud videole.

Algklasside vanusrühma võitjad:

I koht Margarita Kaetri – Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass

II koht Hanna Rahu – Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass

III koht Mihkel Kuusik – Põltsamaa Ühisgümnaasium, 4.b klass

 

Põhikooli vanusrühma võitjad:

I koht Liisa Oks – Tartu Miina Härma Gümnaasium, 6.a klass

II koht Shara Arus – Tallinna 32. keskkool, 8.a klass

III koht Liisbet Klein – Pärnu Ülejõe Põhikool, 9.b klass


Parim video: Antsla Gümnaasium, Hanna HIllak, Keitlin Meitsar ja Eva-Maria Tiits,  9.a klass

Žürii poolt äramärgitud tööd:
Eke-Martin Paas, Pärnu Vanalinna Põhikool, 7.b klass
Anel Volmer, Põltsamaa Ühisgümnaasium, 3.a klass
Marion Sikov, Tallinna Arte Gümnaasium, 1.a klass
Kennart Sander Rahuoja, Jüri Gümnaasium, 4.c klass
Egert Krave, Vaimastvere Kool, 2. klass

Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.

Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse. 

 

Üheksandat korda toimunud konkursi „Söögivahetund" eesmärgiks on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu ja koolisööklate temaatikale üldiselt, väärtustada toitlustajate tööd ning pakkuda inspiratsiooni kooli personalile ja- toitlustajatele, et muutma sööklate toit mitmekesisemaks, uudsemaks ja sööklad meeldivamaks paigaks.

Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine on lõpusirgel

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
5. november 2015

 

Eestis alustati 2012. aastal riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamisega, täna tutvustatakse Tallinnas peetaval konverentsil „Söömine - tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine" soovituste koostamise protsessi ja vahetulemusi. Soovituste uuendamise aluseks on Põhjamaade toitumissoovitused.

 

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul on Eesti toitumis- ja liikumissoovituste eesmärk luua eeldused elanikkonna heale terviseseisundile. Toitumissoovitused on tõenduspõhised soovitused toitumise planeerimiseks, toiduenergia saamiseks ning makro- ja mikrotoitainete tarbimiseks ööpäevas. Ennekõike on need aluseks menüüde planeerimiseks institutsionaalses toitlustamises (lasteaiad, koolid, haiglad jne).

 

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejuhi, töörühma liige Sirje Vaask lisas, et uuendamine on vajalik selleks, et pidada sammu kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. „Alusmaterjalide koondamisel oleme teinud koostööd Põhjamaade kui Eestile klimaatiliselt ja ühiskonnakorralduslikult lähedasima võrdluspiirkonnaga ning arvestanud meie olude ja võimalustega." 

 

Tagli Pitsi rõhutas, et radikaalseid uuendusi soovitustes ei ole, jätkuvalt on toiduvalikul kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. „Toidusoovitused juhinduvad toitumissoovitustest ning need aitavad tagada mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ehk annavad soovitusi toitude valikuks ühe ööpäeva lõikes," selgitas Pitsi.

 

Võrreldes praeguste soovitustega on suurenenud igapäevase vitamiini D tarbimissoovitus - täiskasvanutel soovitatakse 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D. Soovituse aluseks on pikaajalised uuringud, mis seostavad vereseerumi vitamiini D taseme väiksema üldsuremusega ning haigestumusega kroonilistesse haigustesse.

 

Lisaks puu- ja köögiviljadele saavad enam tähelepanu ka täisteratooted, mille eelistamine rafineeritud toodetele aitab tagada ja säilitada normaalset kehakaalu. Rafineeritud teraviljatooteid tuleks kasutada pigem mõõdukalt.

 

Liikuda soovitatakse täiskasvanutel nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Lapsed peaks liikuma vähemalt tund päevas. Võrreldes varasemaga on tähelepanu pööratud ka istumisaja vähendamisele ning ülekoormuse küsimustele.

 

Uudsena on soovitustes käsitletud toidu tootmise ja tarbimisega seotud keskkonnamõju, et vähendada survet toidu tootmiseks piiratud loodusressurssidele. Olulisem siinkohal on menüü asjakohane planeerimine, et võimalikult palju vähendada äravisatava toidu osakaalu.

 

Toitumissoovituste uuendamine toimub Tervise Arengu Instituudi koordineerimisel. Töögruppi kuuluvad teadlased ja spetsialistid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Maaeluministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, Veterinaar- ja Toiduametist, Eesti Tervisedenduse Ühingust, Eesti Taastusarstide Seltsist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Eesti Perearstide Seltsist, Eesti Lastearstide Seltsist ja Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioonist. Vaatlejana osales töörühmas Eesti Toiduainetööstuse Liit.

 

Soovituste koostamise protsessis lähtutakse rahvusvahelisest heast tavast, seega antakse järgnevalt huvilistele võimalus vastuvõetud otsustele esmast tagasisidet anda. Dokument pannakse kommenteerimiseks üles terviseinfo.ee lehele detsembris.

 

Esimesed Eesti toitumissoovitused kehtestati 1995. aastal. Hetkel kehtivad toitumissoovitused koostati "Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia" raames 2006. aastal.

 

Konverentsi „Söömine – tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine" peetakse täna kell 10-16.30 Tallinna Ülikoolis. Konverentsi päevakava leiab siit: http://www.tai.ee/et/koolitused-ja-sundmused/details/1015-konverents-qsoomine--toenduspohised-soovitused-ja-nende-rakendamineq

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Narvas antakse ülevaade paikkondade tervisealaste pädevuste tõstmise projektist

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
9. november 2015

 

Homme, 10. novembril antakse Narvas ülevaade Norra finantsmehhanismist rahastatud projektist „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades".

Projekti lõpukonverentsil tutvustatakse kolmes omavalitsuses – Kuressaare, Põltsamaa ja Põlva  – ellu viidud kohaliku alkoholipoliitika pilootprogrammi tegevusi ning selle käigus tehtud uuringut noorte alkoholitarbimist mõjutavatest teguritest. Samuti tutvustatakse häid praktikaid paikkonna heaolu suurendamiseks ning koostöösuhete loomise ja inimeste motiveerimise võimalusi.

Konverentsi töötubade teemad lähtuvad projekti raames toimunud koolitustest: arutletakse selle üle, kuidas arvestada tervist ja heaolu mõjutavate teguritega kohalike omavalitsuste igapäevatöös ning kuidas kaasata tõhusalt erinevaid osapooli seatud eesmärkide saavutamiseks. Üks töötubadest tutvustab projekti käigus koostatud kohaliku alkoholipoliitika juhendit.

Konverentsi "Teel heaoluühiskonda" korraldavad Tervise Arengu Instituuut, Terve Eesti sihtasutus ning Eesti Tervislike Linnade Võrgustik.

Konverents peetakse kella 12-17 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Raekoja plats 2). Selle päevakava leiab siit: http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/details/1471-konverents-teel-heaolukogukonda.

Projekt „Rahvatervisealase pädevuse suurendamine Eesti paikkondades" algas juulis 2014. Selle kaks peamist tegevussuunda on rahvaterviseteemalised koolitused ja kohaliku alkoholipoliitika raamistiku väljatöötamine.

Koolituste eesmärk oli suurendada kohalikku elu oma otsustega mõjutavate inimeste pädevust tervist toetava keskkonna kujundamisel. Projekti teisel tegevussuunal koostati juhend kohaliku alkoholipoliitika väljatöötamiseks ning seda katsetati kolmes omavalitsuses. Projekti tulemusel oskavad kohaliku tasandi spetsialistid paremini toetada ja säilitada elanike tervist ning ennetada ja lahendada terviseprobleeme. Rahva tervis on oluline tegur, mis toetab paikkonna majandusedu ja elukvaliteeti.

Lähemalt projektist: http://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/paikkondade-padevus.

Lisainfo: Alo Raieste, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, alo.raieste@tai.ee, 659 3927; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737.  

Noorte terviseprojektide konkursil osales tänavu 64 projekti

 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
4. november 2015

 

Tervise Arengu Instituudi noorte terviseteemaliste projektide konkursil TEIP ehk Tervist Edendava Idee Projekt osales sel aastal 64 projekti, neist 29 nooremast ja 35 vanemast vanuserühmast. Eelmisel aastal osales konkursil 51 terviseprojekti.

Tervise Arengu Instituudi spetsialist Lembi Posti sõnul iseloomustab sel aastal projekte mitmekülgsus ning paljudes projektides olid samaaegselt hõlmatud erinevad tervisevaldkonnad. „Silma hakkasid projektid, mis lähenesid tervise teemale uuest küljest. Näiteks on uue teemana sisse toodud nägemise kontroll," ütles Posti. „Noored tunnetavad enda ja kogukonna vajadusi ja projektidesse oli kaasatud nii nooremaid koolikaaslasi kui ka tervet kogukonda." 

Parimaid projekte oli väga raske välja valida, kuna häid projekte oli palju. Projektide hindamisel lähtus žürii idee uudsusest ja omapärast, mõjust tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolust ja sisukusest, projekti jätkusuutlikkusest ja haaratava sihtgrupi suurusest. „Lisaks projekti sisule peame oluliseks, et ka taotlus oleks põhjalikult ja selgelt täidetud. Kiitust väärivad need, kes olid projekti kirjutamisel juba uurinud, millise tervist puudutava tegevuse järgi oleks sihtrühmas vajadus," märkis Posti. Hea projekti tunnuseks on läbimõeldud tegevus- ja ajakava ning tähtaegadest kinni pidamine ja projekti reaalne teostatavus.

Konkursi võitnud terviseprojektid saavad igaüks oma ideede elluviimiseks kuni 640 eurot. Lisaks ootab välja valitud projekti liikmeid ka auhind.

Võitnud projektid nooremas vanuserühmas (8. klass ja nooremad):

 

I koht – "Kiiver on khuul!", Paide Avatud Noortekeskus, projektijuht Rene Perzinski

II koht – "Seikle värskes õhus", Tahkuranna Avatud Noortekeskuse Võiste Noortetuba, projektijuht Enel Lauter

III koht "Tervise tasakaal", Kuressaare Noorte Huvikeskus, projektijuht Kirke Ly Hell Loomet

 

Võitnud projektid vanemas vanuserühmas (9. klass ja vanemad):

 

I koht – Kunda Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Rudolf  Botško, Dmitri Fjodorov

II koht – „Tervis ja kohvik käsikäes", Paide Ühisgümnaasium, 11. klass, projektijuhid Annette Tuiman ja Birgit Suurorg

III koht – „Mina ise oma tervise sepp", Urvaste Kool, 9. klass, projektijuht Jekaterina Požarova

 

Võitnud projektidega saab tutvuda Terviseinfo veebilehel:

http://www.terviseinfo.ee/et/konkursid/tervist-edendava-idee-projekt/tulemused-teip.

 

Konkurssi „Tervist edendava idee projekt" ehk TEIP on Tervise Arengu Instituut korraldanud alates 2004. aastast. Konkursile on oodatud huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

 

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, 659 3977, lembi.posti@tai.ee; Maris Jakobson, avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

OECD: Tervishoid ei suuda kasvavate vajadustega sammu pidada

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

4. november 2015

 

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värskelt avaldatud väljaandes „Health at a Glance 2015" nenditakse, et liikmesriikides kaotatakse väga palju elusid ja tervishoiu kvaliteet areneb liiga aeglaselt, et toime tulla vananemise ning kasvava hulga inimestega, kes põevad ühte või mitut kroonilist haigust. Eesti meeste eeldatava eluea näitaja on 34 OECD riigi hulgas kolme viimase seas. Naiste näitaja on sellest paremal positsioonil, kuid siiski tabeli tagumises otsas, 26. kohal.

OECD rõhutab, et ükski liikmesriikidest ei ole ravikvaliteedi indikaatorite alusel järjestatud pingeridades läbivalt samal kohal, isegi need riigid, kes kulutavad tervishoiule märkimisväärselt enam. See näitab, et arenguruumi on haiguste ennetamisel, varajasel diagnoosimisel ja ravis veel kõikides riikides.

Inimeste vähesed võimalused tekitavad raskusi arstiabi, hambaravi, ravimite ja muude tervishoiuteenuste ja -kaupade kättesaamisel. Suurimad leibkondade kulud tervishoiukuludest on Koreas, Šveitsis, Portugalis, Kreekas ja Mehhikos. Eesti oli 2013. aastal 12. kohal. Kuid juba aastatel 2013 ja 2014 moodustas inimeste omaosalus meil vastavalt 22 ja 24 protsenti, mis tähendab, et selles osas on Eesti jõudmas kriitilise piirini (25%).

Tervishoiu kvaliteeti mõõdetakse muuhulgas sellega, milline on konkreetses riigis retseptiravimite määramise praktika. Näiteks antibiootikumide väljakirjutamisega suurendatakse riski ravimresistentsusele. Nende tarbimise mahud erinevad OECD riikides rohkem kui neli korda. Tšiilis, Hollandis ja Eestis on need näitajad suhteliselt madalad. Kõige enam kirjutatakse antibiootikume välja Türgis ja Kreekas.

Antidepressantide tarbimine on OECD riikides alates 2000. aastast kasvanud aastaks 2013 keskmiselt ligi kaks korda. Mitmetes riikides, näiteks Austraalias ja Suurbritannias, kus retsepte kirjutatakse välja sagedamini, on antidepressantide tarbimine ka kõrge. Eestis ja Koreas kirjutatakse antidepressante välja harvem ja seetõttu tarbitakse elanikkonnas neid ravimeid ka vähem. See võib tähendada, et depressiooni all kannatavate inimeste vajadused pole piisavalt tähelepanu saanud.

OECD riikides on viimase paari aastakümne jooksul muutunud eri- ning üld- ja perearstide omavaheline jaotus. Eriarstide arv kasvab võrdlemisi kiiresti, samas on üld- ja perearstide puudust tunda juba paljudes riikides. Üld- ja perearstid moodustasid 2013. aastal keskmiselt 30 protsenti kõikidest arstidest, mis tähendab, et iga üld- või perearsti kohta on OECD riikides keskmiselt kaks eriarsti. Eriarstid on ülekaalus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides ning Kreekas. Mõned riigid, nagu Prantsusmaa, Kanada ja Austraalia, on suutnud säilitada tasakaalu eri- ja perearstide vahel. Eestis moodustavad perearstid 27 protsenti ja eriarstid 73 protsenti kõigist arstidest.

Eesti arstidest on 44 protsenti 55-aastased või vanemad, OECD-s keskmiselt on üle 55-aastaste osatähtsus arstide hulgas 33 protsenti.

OECD iga-aastane kogumik „Health at a Glance" annab ülevaate 34 OECD liikme ja partnermaa elanike terviseseisundist ja -käitumisest ning sotsiaalsest ebavõrdsusest tervishoiuteenuste kasutamisel. Eesti andmed on kogumikus alates 2011. aastast. Värske raport põhineb 2013. aasta andmetel.

Raport on avaldatud OECD kodulehel: http://www.oecd.org/health/health-at-a-glance.htm.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

 

Tervishoiukulude kasv näitab majanduskriisist taastumist

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

27. oktoober 2015

 

 

 

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal 6,2 protsenti, mis on kasvanud võrreldes eelnenud aastaga - 2013. a oli see 6 protsenti, kuid kõrgeimat, 2009. aasta taset (6,6 protsenti) pole veel saavutatud, selgub Tervise Arengu Instituudi  statistikast.

 

Eesti tervishoiukulud jooksevhindades olid 2014. aastal 1,241 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga oli juurdekasv 105 miljonit eurot. Nii 2013. kui 2014. aastal oli tervishoiukulude kasvutempo sama – üheksa protsenti võrreldes eelneva aastaga.

 

Rahastamise järgi oli kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiukuludest 10 protsenti, Eesti Haigekassa osa moodustas 65 protsenti ja leibkondade osa 24 protsenti.  Võrreldes aasta varasemaga on leibkondade kulutuste osatähtsus tervishoiukuludes suurenenud kahe protsendipunkti võrra. 2013. aastal oli jaotus vastavalt 11 protsenti, 66 protsenti ja 22 protsenti. 

 

Teenuste järgi vaadeldes on suurenenud leibkondade kulutused statsionaarsele õendus-hooldusteenusele ja ravimitele.  Avaliku sektori kulutused on suurenenud haiglaravile ja ambulatoorsele eriarstiabile ning vähenenud meditsiinilistele kestvuskaupadele. Inimesed ise kulutavad üha enam  ravimitele – 21 protsenti kuludest tehakse retsepti- ja 16 protsenti käsimüügiravimitele. Kulud hooldusravile suurenesid leibkonnakuludes 13 protsendini.

 

Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta olid eelmisel aastal 943 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 703 eurot ja leibkondade osa 225 eurot. Aastaga suurenesid nende rühmade kulutused vastavalt kümme, seitse ja 20 protsenti.

 

2014. aasta tervishoiukulude täpsem analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil detsembri lõpuks.

 

Alates 2013. aasta andmetest kogutakse ja esitatakse tervishoiukulusid OECD, WHO ja Eurostati ühise metoodika, SHA2011 järgi. Statistikatabelites on uuendatud ka aastate 2012-2013 arvutused. Uue metoodika järgi esitatakse tervishoiukulude summad  ilma kapitalikuludeta, lisatabelid kapitalikuludest avaldatakse detsembris.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Algas uus alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus 

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
21. oktoober 2015



Tervise Arengu Instituut alustas alkoholi liigtarvitamise vastase teavitusega „Vähem alkoholi = rohkem elu", kutsudes mõtestama  alkoholi  rolli seltskondlikus ajaveetmises.

„Suur osa alkoholitarvitamisest toimub ühise ajaveetmise käigus ning alkoholitarvitamist seltskondlikus suhtlemises võib pidada normiks. Liigtarvitavad inimesed teavad sageli ka ise, et nad joovad liiga palju ja et sellel võivad olla tagajärjed, kuid käitumise muutmisel on üheks takistuseks sisseharjunud käitumismustrid ning ümbritsevate käitumine ja hoiakud," tõdeb Tervise Arengu Instituudi projektijuht Triin Ülesoo. „Alkoholitarvitamine võib kaasa tuua näiteks tülid suhetes, maine rikkumise sõprade silmis või õnnetustesse sattumise, kuid meie sõnum on, et muutuse tegemiseks ei peaks ootama, kuni probleemid tekivad või muutuvad tõsiseks," lisas Ülesoo.

„Tahame esile tuua mõtteviisi, et väiksem alkoholitarvitamine tähendab aktiivsemat, sisukamat ja põnevate väljakutsetega täidetud elu. Vabanenud aja, energia ja raha saab suunata hoopis hobidesse, enesearengusse ja enda jaoks oluliste eesmärkide saavutamiseks. Ka suhted teistega võivad muutuda paremaks," ütles Ülesoo.

Tervise Arengu Instituudi tellitud viimasest alkoholiteemalisest uuringust selgus, et juba praegu proovivad paljud oma alkoholitarbimist piirata – 37 protsenti inimestest, kes alkoholi tarbivad, olid viimasel ajal proovinud seltskonnas vähem juua. „Püüame oma teavitusega sellele trendile hoogu juurde anda," ütles Ülesoo. „Eriti oluline on, et ka ümbritsevate inimeste suhtumine sellisele otsusele oleks toetav ja aktsepteeriv. Üksi on vastuvoolu raskem ujuda, teiste positiivne hoiak loeb väga palju," arvas ta.

Kampaania veebilehel http://www.alkoinfo.ee/rohkemelu/ saab teha testi, et määrata millist alkoholitarvitaja tüüpi inimene on, ning antakse soovitusi ja nippe, kuidas vähema alkoholiga aega veeta, pidusid pidada ning vähem juua. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele tele- ja raadioklippe, välireklaame ning internetireklaame.

Eesti ühiskonnale on iseloomulik Põhjamaade joomismuster, kus alkoholi tarvitatakse suures osas eesmärgiga end purju juua. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi oli purjutajaid 2014. aastal 29 protsenti inimestest, sealhulgas 50 protsenti meestest ning 15 protsenti naistest.  Nende hulka loeti inimesed, kes tarvitavad lühikese aja jooksul korraga üle kuue alkoholiühiku. See on näiteks kolm pudelit keskmise kangusega õlut või kuus pokaali veini või kuus pitsi kanget alkoholi.

Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Tervishoiutöötajate keskmine ja mediaantunnipalk ületavad palgaalammäärasid

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

21. oktoober 2015

 

 

 

Tervise Arengu Instituudi iga-aastase uuringu järgi oli osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta tänavu märtsis 10,78 eurot, kasvades aastaga 6,6 protsenti. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutopalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 5,47 ja 3,11 eurot tunnis, tõustes aastaga õendustöötajatel 9,8 protsenti ja hooldajatel 13,9 protsenti.

 

Vastavalt uuele kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2015 arstide tunnitasu alammäär üheksa eurot, õdedel, ämmaemandatel viis eurot ja hooldajatel kolm eurot tunnis.

 

Kuigi enamikul ületab palk kollektiivlepingus ettenähtut, on töötajaid, kelle tasu jääb alla kehtestatud alammäära. „Võrreldes eelmise aastaga on nende ametikohtade arv mitmekordistunud," lausus Tervise Arengu Instituudi analüütik Hedi Liivlaid. „Võib arvata, et märtsiks 2015 ei jõudnud asutused veel uute palgaalammääradega kaasa minna."

 

Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 16,2 protsenti, õendustöötajatest moodustavad nad 7,8 protsenti ja hooldajatest 2,5 protsenti. „Enamus alla alammäära tasustatud arsti ja õendustöötajate ametikohtadest asub perearstiabiasutustes ja haiglates, jagunedes arstide puhul vastavalt 40 ja 39 protsenti ning õendustöötajate korral 36 ja 38 protsenti. Perearstiabiasutuse puhul tuleb arvestada, et neis võetakse võrreldes teiste tervishoiuasutustega rohkem dividende," märkis Liivlaid.

 

Analüütik lisas, et palgastatistikas on oluline näitaja mediaan. Arstide põhitunnipalga mediaan oli 2015. aastal 9,29 eurot - ehk siis pooltel arstidel oli põhitunnipalk madalam kui 9,29 eurot. Õendustöötajate põhitunnipalga mediaan oli 5,15 eurot ja hooldajatel 3,09 eurot.

 

Uuringu andmetel oli täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega 2250 eurot, kasv võrreldes eelmise aastaga oli 8,2 protsenti. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk lisatasudega oli 1140 eurot ja hooldajatel 674 eurot, kasvades vastavalt 12,8 protsenti ja 15,5 protsenti.

 

Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,5 protsenti, moodustades 1010 eurot. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,2 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 13 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 67 protsenti.

 

Tervishoiutöötajate palgauuringut on alates 2002. aastast läbi viidud iga aasta märtsikuus.  Palgauuringu andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis ning uuringu lühiülevaade aadressil www.tai.ee/et/terviseandmed/uuringud.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Arstide ja õdede arvus ei ole olulisi muutusi toimunud

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
21. oktoober 2015

 

 

 

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmed näitavad, et 2014. aasta novembris töötas Eestis 4418 arsti ja 7551 õde. Võrreldes 2013. aastaga ei toimunud arstide ja õdede arvus mullu olulisi muutusi.

 

Ligikaudu viis protsenti arstidest ja kuus protsenti õdedest oli võrreldes 2013. aastaga tervishoiutööturult lahkunud, kusjuures ligikaudu 52 protsenti lahkunud arstidest olid vanuses 60 aastat ja vanemad. Peamiselt olid need pere- ja üldarstid. Tööturult lahkunud arstid ja õed asendusid enam-vähem sama arvu nooremate arstide ja õdedega.

 

Eestis töötas 2014. aastal ühe arsti kohta ligikaudu 1,7 õde. See jääb alla Euroopa keskmisele kriteeriumile, milleks on 2,4 õde ühe arsti kohta.

 

Arstide seas oli mullu kõige enam perearste, anestesioloogia- ja intensiivraviarste ning günekolooge – vastavalt 920, 268 ja 260 arsti. Kõige vähem töötas arste torakaalkirurgi, kliinilise mikrobioloogi ja kliinilise immunoloogina – neid oli vastavalt kaheksa, neli ja kolm. Õdede seas oli kõige enam üldõdesid (3460), pereõdesid (1072) ja erakorralise meditsiini õdesid (787). Kõige vähem oli diabeedi- ja geriaatriaõdesid – vastavalt 15 ja seitse õde.

 

Arstide keskmine vanus oli ligikaudu 51 ja õdedel 45 aastat. Võrreldes 2013. aastaga tervishoiutöötajate vanuselises koosseisus olulisi muutusi märgata ei ole. Peaaegu 30 protsenti arstidest olid 60-aastased või vanemad. Suurem osa neist töötas perearstina.

 

22,5 protsenti arstidest ja 11 protsenti õdedest töötas rohkem kui ühe tööandja juures. Arstide ja õdede keskmine tööaeg varieerub sõltuvalt arsti või õe vanusest, ametist ning asutuse liigist, kus nad töötavad.

 

Arstid töötasid 2014. aasta novembrikuus keskmiselt 140,9 ja õed 145,4 tundi. Ületunde tegi iga arst keskmiselt viis ja õde 7,7 tundi. Kõige enam tegid ületunde anestesioloogid, üldkirurgid, erakorralise meditsiini arstid ja õed ning anesteesia-intensiivraviõed.

 

Tervishoiutöötajate statistika on kättesaadav Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja uuringute andmebaasis.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab 900 klassi

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
13. oktoober 2015

 

Tervise Arengu Instituudi ennetusprogrammis Suitsuprii Klass osaleb sel aastal 900 põhikooli-  või gümnaasiumiklassi. Kokku hõlmab ennetusprogramm 15 232 kooliõpilast üle Eesti. Eelmisel aastal osales programmis 886 klassi, neist suitsupriiks suutis jääda 84 protsenti.

Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata Suitsuprii Klassi programmis hirmutamist ega järelevalvet, vaid soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist. „Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, siis peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või toetama sellest loobumist," selgitas Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste osakonna juhataja Anneli Sammel. „Programmil on ka sotsiaalne mõõde – soovime rõhutada osalejate isiklikku vastutust ja tõsta klasside ühtekuuluvustunnet võimaldades neil koos ühise eesmärgi nimel tegutseda," lisas Sammel.

Ennetusprogrammis osalevad õpilased on oma allkirjaga lubanud jääda vähemalt kogu programmi perioodil, oktoobrist märtsini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti.

Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loosib Tervise Arengu Instituut programmi lõppedes välja 18 rahalist põhipreemiat suurusega 270 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks. Lisaks sellele loositakse välja ka lisapreemiad tublimatele vaheülesannete täitjatele.

2014. aastal tehtud koolinoorte tervisekäitumise uuring näitas, et elu jooksul on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip) 20 protsenti 11aastastest, 49 protsenti 13aastastest ning 72 protsenti 15aastastest. Igapäevaselt tarvitab ükskõik millist tubakatoodet neli protsenti 13aastastest ning kümme protsenti 15aastastest. Poiste keskmine vanus esmakordsel suitsetamisel on 11,9 ja tüdrukutel 12,2 aastat, kuid trend on, et suitsu proovimist alustatakse järjest hilisemas eas.

Euroopas üks levinumaid kooliõpilastele suunatud suitsetamisvastaseid ennetusprogramme viiakse Eestis läbi 14. korda. 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Tervise Arengu Instituut: üheksa suitsetajat kümnest soovib tubakast loobuda

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
9. oktoober 2015

 

 

Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi tellitud viimasest tubakateemalisest uuringust selgus, et üheksa suitsetajat kümnest mõtleb suitsetamisest loobumisele ning kaheksa on selleks teinud otsustava sammu. Uuringu tulemused näitavad, et tubakast loobumise peamisteks põhjusteks on enda või lähedase tervise halvenemine või olulised muutused elus, näiteks lapse sünd.

 

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tiiu Härmi sõnul oli uuringu eesmärgiks selgitada välja eestlaste suitsetamisharjumused, nende teadmised selle harjumuse mõjudest tervisele ning peamised motivatsioonid loobumiseks. „Uuringu tulemustest on näha, et eestlased mõtlevad nii enda kui oma lähedaste tervisele ning teevad olulisi samme, et saada päriselt tubakavabaks," kommenteeris Härm.

 

Uuringust selgus, et mure enda või teiste tervise pärast on üks peamisi põhjuseid suitsetamisest loobumiseks - 57 protsenti suitsetajatest peab oluliseks põhjuseks enda tervise halvenemist, 38 protsenti enda tubaka tarvitamise kahjulikku mõju lähedaste tervisele ning koguni 34 protsenti ei soovi kahjustada teiste mittesuitsetajate tervist.

 

Teiseks peamiseks motivaatoriks peetakse olulist muutust elus, näiteks lapse sündi või uue elukaaslase leidmist – see oli väga oluline 54 protsendile suitsetajatest. „Paljud hakkavad enne lapse sündi mõtlema sellele, kuidas mõjutab lapse tervist see, kui laps peab kasvama tubakast saastatud keskkonnas. Samuti on oluline mõelda, milliseks eeskujuks on lapsele suitsetavad vanemad. Uuringud näitavad, et suitsetavate vanemate laps hakkab suurema tõenäosusega  hiljem tubakat tarvitama," rääkis Härm. 

 

Teised põhjused tubakast loobumiseks on tubakatoodete üha kasvav hind, mis on oluline 36 protsendile suitsetajatest, ning mõistmine, et tubakatarvitamine ei sobitu enam elustiiliga, mis on oluline 35 protsendile suitsetajatest.

 

Uuringust selgus, et 87 protsenti suitsetajatest on mõelnud loobumisele ning 78 protsenti on selleks juba vastavad sammud teinud. Kuid loobumine ei pruugi alati esimesel katsel õnnestuda – 60 protsenti suitsetajatest on teinud korduvaid katseid loobumiseks. „Suitsetamist loetakse sõltuvushaiguseks, mida põhjustab tugevatoimeline sõltuvusaine nikotiin. Sõltuvus kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel. Oluline on, et inimene leiaks enda jaoks olulised põhjused loobumiseks ning julgeks teha selle otsustava sammu," julgustas Härm.

 

Levinumad abivahendid suitsetamisest loobumiseks on nikotiinisisaldusega plaastrid ja närimiskumm, mida on kasutanud kolmandik suitsetajatest. 26 protsenti suitsetajatest on kasutanud muid abivahendeid nagu nõelravi, antidepressandid vms või loobunud ilma täiendavate abivahenditeta. Sageli nimetati ka e-sigaretti suitsetamisest loobumise vahendina.

 

„Pakume üle Eesti tasuta nõustamist, mis suurendab mitmeid kordi tõenäosust, et loobumine on edukas. Tubakast loobumise nõustaja oskab jagada toimivaid ja personaalseid juhiseid ning anda nõu, milliseid täiendavaid abivahendeid loobumisel kasutada," rääkis Härm. „E-sigarette reklaamitakse kui vahendit suitsetamisest loobumiseks, kuid seda ei saa ma soovitada. Lisaks sellele, et e-sigareti tarvitamisel imiteerib inimene tavasigareti suitsetamist, tõmbab ta organismi nii sõltuvust tekitavat nikotiini kui ka teisi mürgiseid aineid. Seega tavasigaretilt e-sigaretile üle minnes ei muutu suitsetamisrutiin, muutub vaid nikotiini omandamise vahend."

Uuringu „Suitsetamine ning sellealased hoiakud" viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringus osales tuhat inimest vanuses 15-74 aastat.

 

TAI korraldab tubakavastast teavituskampaaniat, mis räägib tubaka tarvitamise mõjudest tervisele ning antakse konkreetseid juhiseid efektiivseks loobumiseks.  Loobumisvõimaluste kohta leiab infot  www.tubakainfo.ee.

 

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014".

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

Täna esilinastub uus noortele suunatud seksulaaterviseteemaline õppefilm

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
24. september 2015

 

Täna, 24. septembril kell 12 avalikustatakse intenetilehel hiv.ee noortele suunatud seksuaalterviseteemaline õppefilm „Räägi välja". Filmi on Tervise Arengu Instituudi tellimusel loonud tuntud filmitegijad Rain Tolk ja Andres Maimik.

Noortefilm toob ekraanile elulised intiimsed olukorrad, mis noortel suvilapeo käigus tekivad: kuidas lahendada kondoomi kasutamisega seotud ebamugavusi ja eelarvamusi ning kuidas sellest omavahel räägivad.

Uuringud näitavad, et turvalist seksuaalkäitumist ehk kondoomi kasutamist pärsib julgus sellest rääkida. "Kondoom jääb sageli vahekorras kasutamata, sest sellest rääkimine tundub ebamugav või jääb puudu julgusest ennast kehtestada," märgib seksuaaltervise ekspert Siim Värv.

Tema sõnul on filmi tegemise üheks eesmärgiks noori kõnetava materjali loomine, mida saab kasutada koolides kaasaegse õppematerjalina. "Noortel on ennast lihtne samastada filmitegelastega, kes on nendevanused, samuti annab filmi süžee võimaluse arutleda, kuidas nad ise sarnases olukorras oma partneriga käituksid või räägiksid."

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-leviku ja uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest rahvastikus. Üha enam levib haigus peamiselt seksuaalsel teel ning noorte, 20–29-aastaste seas. Seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 195 uut HIV-nakatunud inimest. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9188 inimesel.

Filmi pikkus on 17 minutit. Vene keelt kõnelevate noorte jaoks on filmist ka venekeelne versioon, mille jaoks kohandas stsenaariumi Eestis elav vene kirjanik P.I. Filimonov.

Rohkem infot filmi "Räägi välja" leiab selle Facebooki lehel https://www.facebook.com/raagivalja.

Filmi valmimist toetatas Euroopa Sotsiaalfond programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013‒2014".

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

TAI jätkab köögiviljade söömise teavitust

 

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
14. september 2015

 

Tervise Arengu Instituut jätkab tänasest, 14. septembrist köögiviljade söömist edendavat teavitust „Köögiviljad kaalu ei kasvata", mille eesmärk on näidata, et rohkelt köögivilju sisaldav toit aitab tervislikku kehakaalu hoida või seda alandada.

Tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitabki tagada normaalset kehakaalu.

Eelmise aasta andmetel on Eestis ligi 60% meestest ja pea pooled naistest ülekaalulised või rasvunud. Liigne kehakaal on aga mitmete haiguste või tervisehäirete riskifaktoriks.

Minimaalne tarbitav kogus köögivilju päevas oleks 300 grammi. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju konserveeritutele ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul - niisama näksides, salatites, toitude koostises. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit, mis on koos teraviljadega tärkliserikaste toitude grupis.

Alanud teavituses löövad kaasa suuremad kauplusteketid nagu Rimi, Selver, ETK (Maksimarket, Konsum, A&O) Prisma ning Comarket. Samuti on teavitusega liitunud mitmed söögikohad, kes pakuvad tavamenüüs olevate köögiviljaroogade sooduspakkumisi või uudseid köögiviljarohkeid toite. Teavitus toimub ka raadios, teles, välimeedias ning internetis.

Teavituse ajal toimub ka tarbijamäng, milles osalemiseks tuleb osta kas värskeid või külmutatud köögivilju ning need registreerida veebilehel toitumine.ee. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kokku 15 köögiviljaaurutit. Mängu täpsemad reeglid ning teavitust puudutava info leiab aadressilt http://toitumine.ee/kampaania/auruti/.

Teavitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee  

Iga 15 sigaretiga tekib geenides viga, mis võib viia vähi tekkeni

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

9. september 2015

 

 

 

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 9. septembril kampaaniat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust suitsetamise kahjulikest tervisemõjudest ning motiveerida suitsetajaid tubakatarvitamisest loobuma.

 

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad inimesed suitsetamise tõsiseid tagajärgi tervisele: "Oluline on teadvustada, et tubakas on igasuguses koguses kahjulik ning iga suitsetatud sigaret avaldab mõju. Kuna suitsetamise tagajärjed ei ole kohe tunda, tahtsime kampaanias teha visuaalselt nähtavaks muutused, mis organismis tekivad".   

 

Kampaania sõnum põhineb teadusuuringutel, kus leiti seos, et iga 15 sigaretiga tekib suitsetaja geenides mutatsioon ehk viga, mis võib viia vähi tekkeni. Suitsetamisel hingatakse sisse üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on vähkitekitavad. Mutatsioonid võivad tekkida juhuslikult rakkude tavapärasel arengul või on põhjustatud välistest teguritest, nagu nt sigaretis leiduvatest kemikaalidest. Suitsetamine kiirendab mutatsioonide tekkimise protsessi ning tõstab vähiriski oluliselt.

 

Tubakatarvitamine on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel peamine ennetatav suremuse põhjustaja. See mõjutab kogu organismi ning suurendab tõestatult vähemalt 25 haiguse riski. Sigarettide tarvitamine on seotud peamiselt hingamiselundite ja söögitoru kasvajatega ning vere-, neeru-, põie- ja maovähiga. Alternatiivsete tubakatoode nuusk- ja huuletubaka tarvimine on seotud eelkõige suuõõne-, neelu- ja kõhunäärmevähiga. Tubakas põhjustab ka müeloidset leukeemiat ehk verevähki. Kokku on tubakatarvitamine vähemalt 14 vähivormi riskitegur.

 

Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukirurg Tanel Laisaare sõnul näitavad teadusuuringud, et suitsetamisest loobumiseks ei ole kunagi liiga hilja. "Loobuda tasub ka siis, kui oled selle tagajärjel juba saanud mõne tõsise haiguse - tubakast loobumisel on suurem šanss sellest paraneda. Tubakast loobumisel väheneb oluliselt risk haigestuda kasvajatesse, samuti südame-veresoonkonna- või hingamisteede haigustesse ning seda isegi siis, kui loobuda pärast aastakümneid kestnud suitsetamist. Organismis hakkavad positiivsed muutused toimuma koheselt pärast tubakast loobumist," lisas Laisaar.

 

Tubakast loobumiseks on Eestis avatud tasuta nõustamiskabinetid. Nõustaja abil võib tubakast loobumise tõenäosus olla mitmeid kordi suurem kui üksi loobumist katsetades. Nõustamiskabinettide kontaktid leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee. Samas on ka mitmed juhised ja abivahendid suitsetamisest loobumise toetamiseks, näiteks saab arvutada sigarettidele kuluva summa, testida nikotiinisõltuvuse tugevust jm. 

 

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetab igapäevaselt 22 protsenti täiskasvanud elanikkonnast – mehi 31 protsenti ja naisi ligi 16 protsenti. Juhusuitsetajaid on seitse protsenti, seega suitsetab ligi kolmandik elanikkonnast. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas selle näitajaga keskmiste seas, kuid suitsetajate osakaalu vähenemine on toimunud aeglasemalt kui paljudes teistest riikidest. Siiski on näha kiiremat muutust viimase kahe aasta jooksul, kui igapäevasuitsetajate arv vähenes nelja protsendi võrra ja seda peaaegu kõikides vanusegruppides.

 

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist detsembrini. Kampaania esimeses etapis räägiti passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituskampaania hõlmab lisaks veebilehele teleklippe, välireklaame ja infotrükised.

 

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014".

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

"Kumm on seks" tuleb sel aastal noortefilmiga

 

Pressiteade

8. september 2015

 

Tervise Arengu Instituudi turvaseksi-teemaline kampaania "Kumm on seks" tuleb sel aastal noortele suunatud lühifilmiga "Räägi välja", mille loojateks on tuntud Eesti filmitegijad Rain Tolk ja Andres Maimik.

 

Uus film toob ekraanile elulised intiimsed olukorrad, mis noortel suvilapeo käigus tekivad: kuidas nad kondoomi kasutamisega seotud ebamugavusi ning eelarvamusi lahendavad ja sellest omavahel räägivad. Filmi esilinastus on 24. septembril internetilehel hiv.ee.

 

Senise teavitustöö tulemusel on teadmine kondoomist kui kõige kindlamast vahendist HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste vältimiseks jõudnud praktiliselt kõigi noorteni. Uuringud aga näitavad, et teadmist ei kasutata alati praktilises elus,  samuti pärsib kondoomi kasutamist julgus sellest rääkida.

 

"Probleemid suhtlemisel on peamiseks takistuseks turvalisele seksuaalkäitumisele," tõdeb seksuaaltervise ekspert Siim Värv. "Kondoom jääb sageli vahekorras kasutamata, sest sellest rääkimine tundub ebamugav või jääb puudu julgusest ennast kehtestada."  Siim Värvi sõnul on filmi tegemise üheks eesmärgiks noori kõnetava materjali loomine, mida saab kasutada koolides kaasaegse õppematerjalina. "Noortel on ennast lihtne samastada filmitegelastega, kes on nendevanused, samuti annab filmi süžee võimaluse arutleda, kuidas nad ise sarnases olukorras oma partneriga käituksid või räägiksid."

 

Sel aastal on eraldi fookuses vene keelt rääkivad noored, venekeelse filmi jaoks kohandas spetsiaalselt erialdi stsenaariumi Eestis elav vene kirjanik P.I. Filimonov.

 

Film "Räägi välja" on suunatud seksuaalselt aktiivsetele noortele vanuses 18-25 ning rõhutab  mõlema poole vastutust enda ja seksuaalpartneri kaitsmisel HIV-i ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste eest. "Selles eas on noortel kõige enam partnereid ja kaitsmata juhuvahekordi, mis teeb riski seksuaalsel teel levivasse haigustesse nakatumise oluliselt suuremaks," ütles Värv. Ta lisas, et vaid 51% noortest kasutab juhuvahekorras alati kondoomi.

 

Siim Värv lisas, et mitmed seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda sümptomiteta, mis tähendab, et inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ning tema partner ei oska kahtlustada nakatumist. "Nakkusohu vältimiseks tuleb kasutada alati kondoomi, eriti siis, kui pole selgust, kas partner võib olla HIV või mõne muu viiruse kandja," paneb Värv noortele südamele ja lisab, et kondoomi võib kasutamata jätta vaid siis, kui partnerid on monogaamses püsisuhtes ning nad on HIV ja muude haiguste suhtes testitud.

 

Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-leviku ja uute HIV-i nakatunute osakaalu poolest rahvastikus. Kui epideemia algusaastatel levis haigus eelkõige viirusega saastunud süstalde mitmekordsel kasutamisel, siis nüüd domineerib haiguse levimine peamiselt seksuaalsel teel. Alates 1988. aastast on Eestis HIV diagnoositud 9174 korral (28. augusti 2015 seisuga) ning see on levinud peamiselt noorte, 20–29-aastaste inimeste seas.

 

Tervise Arengu Instituut, filmi loojad ja näitlejad esitlevad uue lühifilmi eesti –ja venekeelset versiooni ajakirjanikele ning külalistele 22. septembril kell 19 Coca-Cola Plazas.

 

Film on kõikidele huvilistele vaatamiseks kättesaadav alates 24. septembrist kell 12 internetilehel www.hiv.ee. Kinodes filmi ei levitata. Rohkem infot filmi "Räägi välja" kohta on saadaval selle Facebooki lehel https://www.facebook.com/raagivalja

 

Kampaaniat ja filmi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013‒2014" raames.

 

Lisainfo: Siim Värv, seksuaaltervise ekspert, siim.varv@gmail.com; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut ootab noortelt terviseprojektide taotlusi

 

 

Tervise Arengu Instituut

Pressiteade

7. september 2015

 

 

 

Tervise Arengu Instituut ootab taas 12-19-aastaste koolinoorte koostatud terviseprojekte, et need koos ellu viia.

 

Konkursile „Tervist edendava idee projekt" ehk T.E.I.P. on oodatud kõik huvitavad ja uudsed ideed, kuidas muuta koolikaaslaste, vanemate või kogukonna käitumist ja hoiakuid tervislikumaks ning muuta kool või koduümbrus meeldivamaks paigaks. Idee peavad noored hiljem kas ise või koos oma koostööpartneritega ellu viima.

 

Projekt peab puudutama mõnda tervisega seotud valdkonda või tervisliku keskkonna loomist: vaimse tervise edendamine, stressi vähendamine, sport ja liikumine, toitumine, alkoholi, tubaka või narkootikumide tarvitamise ennetamine või sellest loobumine jms. Laekunud projektidest valib žürii välja kuus parimat, millest igaüks saab elluviimiseks kuni 640 eurot. Lisaks saavad parimate projektide meeskonnad auhinna.

 

Projekte hinnatakse kahes vanuserühmas: nooremad kui 8. klass (k.a.) ja vanemad kui 9. klass (k.a). Žürii jälgib projektide hindamisel idee uudsust ja omapära, mõju tervisekäitumise kujundamisele, läbimõeldud tegevuskava olemasolu ja sisukust, projekti jätkusuutlikkust, haaratava sihtgrupi suurust.

 

Eelmisel aastal tõi konkurss Tervise Arengu Instituuti 51 tööd. Kõige enam keskenduti projektides liikumis- ja sportimisvõimaluste parandamisele, samuti sooviti muuta toitumisharjumusi. Paljude projektide eesmärk oli millegi konkreetse elluviimine – nt korraldada spordiüritus, teha õppefilm või viia läbi teemapäevi.

 

Projektitaotlus ning kontakti tööde saatmiseks asuvad veebiaadressil www.terviseinfo.ee/konkursid/TEIP. Samast leiab ka varasemate aastate võidutööd.

 

Projektide esitamise tähtaeg on 7. oktoober, parimad projektid valib žürii välja 5. novembriks.

 

Lisainfo: Lembi Posti, Tervise Arengu Instituudi spetsialist, lembi.posti@tai.ee, 659 3977; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906

 

Algab üle-eestiline alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindav uuring

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade 2. juuli 2015

 

 

Tervise Arengu Instituut koos uuringufirmaga TNS Emor alustab üle-eestilist uuringut, mis käsitleb inimeste kogemusi, suhtumist ja hoiakuid seoses alkoholi tarvitamisega.

 

Uuringut, mida rahastab Euroopa Komisjon läbi Euroopa Liidu ühismeetme (Joint Action on Reducing Alcohol Related Harm), viiakse samaaegselt läbi 20 Euroopa riigis. Uuring on samm ühise metoodika loomiseks, et koguda võrreldavaid andmeid ning jälgida arenguid alkoholist põhjustatud kahju vähendamisel riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil.

 

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ja uuringu koordinaator Mariliis Tael ütles, et uuringu tulemused annavad põhjaliku ülevaate olukorrast Eestis ning sisendi Eesti alkoholi­poliitika meetmete efektiivsemaks juurutamiseks. „Kuigi teema kajastus erinevates uuringutes on olemas, ei ole Eestis varasemalt läbiviidud uuringutest ükski niivõrd põhjalikult teemasse süüvinud," märkis Tael.

 

Uuringus osaleb Eestist 4400 juhuvaliku teel valitud 18-64-aastast inimest. Uuring viiakse läbi nii veebis kui telefoni teel ning selles osalemine on anonüümne.

 

„Kui saate kutse uuringus osalemiseks, siis kindlasti osalege, sest igaühe panus on oluline," rõhutas Mariliis Tael.

 

Uuringu tulemused avaldatakse 2016. aastal.

 

Lisainfo: Mariliis Tael, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist, tel 659 3839, mariliis.tael@tai.ee; Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

Tervise Arengu Instituut alustab teavitust passiivse suitsetamise kahjulikest mõjudest

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 5. juunil teavitust, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust suitsetamise kahjulikest mõjudest. Teavituse esimeses etapis jagatakse infot passiivse suitsetamise ohtudest ning julgustatakse inimesi nõudma endale suitsuvaba keskkonda.   

 

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjale. "Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks ning ka suitsetajad ise ei ole mittesuitsetajate suhtes piisavalt tähelepanelikud. Kuid mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal," ütles Härm.

 

Härm lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. "Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuitsul neile veelgi ohtlikum mõju kui suitsetajale. Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige rohkem lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid erinevate tubakasuitsu mürkide vastu," sõnas Härm.

 

Eelmise aasta lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega  – 61 protsenti puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Uuringu tulemused näitavad, et kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku 21%, autos 17% ja oma kodus 15% mittesuitsetajatest.

 

Tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm rõhutab, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu inimene ei märkagi, et ta mürgiseid kemikaale sisse hingab. "Ainuke viis enda lähedasi ja koduseid kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Sellised levinud võtted nagu aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub väga kergesti tagasi tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad väga kergesti erinevatele pindadele, nagu mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuni kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist," lisas Härm.

 

Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. "Teiste suitsu sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja. Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas. Ainuke tervislik viis on sajaprotsendiliselt suitsuvaba keskkond," rõhutas Härm.

 

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub juunist novembrini. Lisaks passiivse suitsetamise kahjulikele mõjudele räägitakse ka suitsetamise mõjust tervisele ning alternatiivsete tubakatoodete tarvitamise tagajärgedest. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning kampaania ametlikku veebilehte www.tubakainfo.ee. Sealt leiab infot kuidas ennast ja teisi passiivse suitsetamise eest kaitsta ning kuidas suitsetamisest loobuda.

 

Teavitust rahastab Euroopa Sotsiaalfond programmist "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014".

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, maris.jakobson@tai.ee, 659 3906, 5302 2737

 

Tervisedenduse konverentsil räägitakse laste ja noorte vaimsest tervisest

Reedel, 5. juunil toimub Tallinnas iga-aastane tervisedenduse konverents, mis sel korral keskendub laste ja noorte vaimsele tervisele ning heaolule.

 

Konverents toimub koostöös Euroopa Koolide ja Ülikoolide Tervise ja Meditsiini Ühenduse (EUSUHM) rahvusvahelise kongressiga "Mental Wellbeing of Children and Youth – a shared responsibility", mis algab 17 riigi 200 delegaadi osalusel päev varem ja jätkub ühise  laste tervise konverentsina reedel.  

 

Tervisedenduse konverentsil tutvustavad rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaid laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisel Iirimaa Galway Riikliku Ülikooli professor ja tervisedenduse uuringute alase WHO koostöökeskuse juht Margaret M Barry ning USA PAXIS instituudi president ja vanemteadur Dennis D. Embry. Tervise Arengu Instituudi poolt annab Tiia Pertel ülevaate viimase „Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu" Eesti tulemustest.

 

Samuti tutvustatakse laste vaimse tervise keskuste tööd Eestis ja Norras ning räägitakse kuidas Islandil on edukalt vähendatud riskikäitumist noorte vaba aja sisustamisega.

 

Konverentsi paralleelsessioonides tutvustatakse erinevate tõendust leidnud heade praktikate rakendamise esialgseid tulemusi Eestis. Nendeks on vanemlusprogramm Incredible Years ning lastevanemate hoiakuid laste alkoholitarvitamisse mõjutanud Efekt programm.

 

Sessioonis „Vaimne heaolu lasteaias ja koolis" tutvustatakse käitumisoskuste mängu VEPA pilootaasta ning programmi „Kiusamisest vabaks lasteaia" kogemusi ja tulemusi.

 

Veebipõhiste sekkumiste sessioonis antakse ülevaade Norras ja mujal maailmas enimkasutatavatest online-teraapia keskkondadest ja võimalustest. Tutvustatakse projekti Appsterv ja Peaasi raames välja töötatud veebe ja veebipõhiseid vaimse tervise toetamise erinevaid rakendusi.

 

Konverentsi „Laste heaolu – meie ühine vastutus" korraldavad Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, SA Tallinna Koolitervishoid ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esindus.

 

Tervisedenduse konverents toimub 5. juunil Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpias (Liivalaia 33) kella 10.30-17. Täpse päevakava leiab Terviseinfo veebilehel.

 

Konverentsi saab jälgida ka Postimehe otseülekandest.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Uuring näitab olulisi positiivseid muutusi Eesti kooliõpilaste tervisekäitumises

2.06.15

Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on Eesti 11-15-aastaste õpilaste enesehinnanguline tervis mõne protsendipunkti võrra paranenud. Võrreldes 2014. ja 2010. aasta uuringut, olid poisid mullu eluga pisut rohkem rahul, samas on viie protsendipunkti võrra suurenenud depressiivsete meeleolude esinemine, see avaldus enam tüdrukutel. Olulisi positiivseid muutusi on aga terviskäitumises.

 

Uuringu koordinaatori, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Katrin Aasvee sõnul on märgatav pööre paremusele toimunud  nii noorukite suitsetamisharjumustes kui ka alkoholi tarvitamises.

„Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem kui eelmistes uuringutes ning vähenenud on ka igapäevasuitsetajate osakaal," märkis Aasvee.

 

Õpilaste osa, kes küsitluse toimumise ajal märkis end mittesuitsetajaks, on suurenenud  6 protsendipunkti võrra, sealjuures poistel 7 ja tüdrukutel 5 protsenti. Samas tõi vanemteadur välja, et kui aastal 2010 oli mittesuitsetavaid tüdrukuid rohkem kui poisse, siis praeguseks on sooline erinevus kadunud.

 

Sarnaselt sigarettide suitsetamisega, juuakse esmakordselt alkoholi hiljem kui eelmistes uuringutes. „Kui 2010. aastal oli 15- aastastest esmakordselt alkoholi proovinud 13-aastaselt või nooremalt 62 protsenti õpilastest, siis 2014 oli nii vara alkoholi  proovinuid 49 protsenti," lausus Aasvee. „Selle näitaja vähenemine 10-16 protsendipunkti nelja aasta jooksul on lootustandev."

 

Eestis on olnud väga tõsiseks probleemiks noorukite purju joomine. „Viimane uuring näitas märgatavat pööret paremusele: kui 2010. aastal oli kaks ja rohkem kordi purju joonud 15-aastaseid õpilasi 45 protsenti, siis mullu 30 protsenti," lisas vanemteadur. „Siiski on kurb tõdeda, et kuigi purju joomine on tunduvalt vähenenud, on tüdrukute näitaja 15-aastaste vanuserühmas küllalt lähedal poiste tasemele."

Õpilaste osa, kes oli nädalas kaks tundi või rohkem intensiivses kehalises tegevuses, oli mullu 2010. aasta tulemustega võrreldes suurenenud - poistel 10 ja tüdrukutel 8 protsendipunkti. Samal ajal oli televiisori ja DVD-de vaatamine kaks või rohkem tundi koolipäevadel samavõrra vähenenud.

 

Uuringu järgi on tõusutrendis nii puu- kui köögiviljade söömine. Oluliselt on vähenenud energiajookide tarvitamine. Võrdluseks – eelmisel aastal jõi neid iga päev 1,7 protsenti 11-15-aastastest, 2006. aastal aga 7,4 protsenti.

 

Ülekaaluliste õpilaste osakaal on jäänud samale tasemele kui 2010. aastal – poistest oli 2014. aastal ülekaalus 17 ja tüdrukutest 11 protsenti.

 

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk  HBSC) toimus Eestis 2014. aasta veebruarist aprillini. Selles osales 4057 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti. Tegemist on Maailma Terviseorganisatsiooni egiidi all läbiviidava rahvusvahelise uuringuga, mida tehakse iga nelja aasta järel. Selles osaleb 44 riiki/regiooni. Eestis tehti esimene HBSC uuring 1993/1994. õppeaastal.

 

Uuringutulemused on tabelitena kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis. Samas leiab ka varasemate aastate uuringuraportid. Värske uuringu pikem raport ilmub järgmise aasta I kvartalis.

 

Uuringust tehakse ülevaade ka sel neljapäeval ning reedel toimuvatel konverentsidel.

 

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

 

Uuring: liigne internetikasutus lastel on seotud kehvemate koolitulemuste ja peresuhetega

26.05.15

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud laste internetisõltuvuse uuringu „Digilaps" tulemused näitavad, et kuigi lapsi, keda võiks otse sõltlaseks pidada, on vähe, on ometi ka tavalistel lastel liigne internetikasutus seotud nii kehvemate koolitulemuste, tervise kui ka probleemsemate peresuhetega.

 

Projekti koordinaatorit, Tervise Arengu Instituudi teadurit Kätlin Konstabelit teeb murelikuks, et kuigi juba mitmed aastad on Eestis räägitud, et lapsevanemad peaksid olema kursis laste tegemistega digimaailmas, nii see ometi pole. „Üle viiendiku uuringus osalenud teise klassi lastest teatas, et nad võivad olla internetis palju tahavad – see tulemus paneb mõtlema," lausus Konstabel. „Vanematel on siiski kriitiline roll selle juures, et lapse internetikasutamine püsiks mõistlikkuse piirides ja arvestaks lapse arenguliste vajadustega."

 

Tänavu kevadel viidi läbi kordusuuring samade laste ja nende vanematega, et saada infot probleemide püsivuse kohta.

 

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu „Digilaps" raames on internetisõltuvuses laste ja nende perede aitamiseks ette valmistatud pereterapeute ning uuringus osalenud peredele on jagatud ka infomaterjale. Lisaks on praegu toimumas lastega töötavatele spetsialistidele suunatud infopäevad.

Kõik lapsevanemad saavad nõuandeid lugeda Terviseinfo portaalist (http://www.terviseinfo.ee/vaimne-tervis/digisoltuvus) ja teema üle arutlemiseks on loodud ka sotsiaalvõrgustikku Facebook grupp „Digilaps".

Samal teemal peetakse 9. juunil Tallinnas ka konverents „Laps interneti võrgus". Selle eesmärk on kutsuda erinevaid spetsialiste kaasa mõtlema selle üle, kas infotehnoloogia laialdane kasutamine laste seas võib kaasa tuua ka probleeme ja kuidas neid vältida.

 

Konverentsi üheks peaesinejaks ja ka 8. juunil laste vaimse tervise spetsialistidele mõeldud koolituse läbiviijaks on lastepsühhiaater dr Richard Graham Inglismaalt. Tema juhtimisel käivitati 2010. aastal Londonis Nightingale'i kliinikus Suurbritannia esimene eraldi programm laste tehnoloogilise sõltuvusega tegelemiseks. 2012. aastast alates on ta Ühendkuningriikide Laste Internetiturvalisuse Nõukogu (UKCCIS) liige. Dr Graham on seotud ka mitmete veebipõhiste vaimse tervise rakenduste käivitamisega (nt http://www.bigwhitewall.com) ning teda kutsutakse tihti sõna võtma tehnoloogia ja vaimse tervise teemadel nii Suurbritannia kui rahvusvahelises meedias.

 

Laste internetisõltuvuse uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVE vahendusel.

 

Lisainfo: Kätlin Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, katlin.konstabel@tai.ee, tel 5667 6540
Teate edastas: Juta Teller, Tervise Arengu Instituut, juta.teller@tai.ee, 659 3970

20.04.15

 

Jõgeva maakonnas programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames planeeritud tegevused südamenädala raames aprillikuus:

 

1. Jõgeva linn

Liikumispäevasid on kavandatud kokku neli:

10. või 11.aprillil jõusaali näidistreening Oleg Peussa juhendamisel 1,5 tundi.

19.aprillil Virtuse terviserajal 5 ringi (5 km) kõnd, sörk või jooks. Juhendab Erki Teder

25. aprillil: Jalgrattamatk Kassinurmesse. Pärast arutelu ja suupisted kohvikus Ateljee regulaarürituste korraldamise teemal Jõgeval.

 26.aprill: Jõgeva II Rahvajooksu raja läbimine sörkjoostes või kõndides

Lisainfo: Erki.Teder@jogeva.ee

 

2. Torma vald

22.04.2015 Torma Spordihoones

17.15 – 17.30 Tervisepäeval osalejate registreerimine

17.30 – 18.20 Kepikõnd ja kepikõnni tehnika tutvustus

18.30 -19.30 Lektor Martin Toht „Tervisesportlase ABC"

Lisainfo: tormaspordihoone@hot.ee

 

3. Mustvee linn

Kolmapäevased linnamatkad Mustvees, teiega matkab kaasa giid

1.aprillil 2015 – jalgsimatk ja kepikõnd

8.aprillil 2015 – jalgrattamatk

22.aprillil 2015 – jalgsimatk ja kepikõnd

29.aprillil 2015 – jalgrattamatk

Matkad algavad kell 18.00 Kultuurikeskuse juurest, orienteeruv matka kestus 1h 30min

Lisainfo: janek.romanovits@mustveelv.ee

 

4. Pajusi vald

20 aprill - 19.00 Tervistav võimlemine Pajusi rahvamajas

23 aprill - 20.00 Jüriöö kõnd - jooks Pisisaare keskasulas

26 aprill Pisisaare koolimajas - 13.00 Tervislik toitumine –sissejuhatus toiduklubile, lektor Raivo Vokk

 

5. Tabivere vald

7 km Kevadmatk 11. aprillil 2015.a. kell 12.00 Tabivere kergteel. Matka alustatakse Tabivere Põhikooli esiselt platsilt võimlemisega aeroobika treeneri Mari Kipri juhendamisel.

Lisainfo: Toomas.Rosenberg@tabivere.ee

 

6. Puurmani vald

21. aprill 2015 kell 17.30-20.00 jalgsimatk ümber südamekujulise Saare järve koos matkajuhiga.

Lisainfo: Karmen.Allev@puurmani.ee

 

7. Põltsamaa linna

Põltsamaa Kuningamäe terviserajal  26.04.2015 kell 14.00

  • Soojendusvõimlemine 10 min
  • Tervisekõnd 5 ja 10 km
  • Rattaretk 15 km
  • Tervisenurk (infomaterjalid, pulsi ja vererõhu mõõtmine, tervislik amps,  meenete loosimine jne).

Lisainfo: Kaia.Sarap@poltsamaa.ee

 

8. Saare vald

20.-25.aprill liiguvad inimesed oma algatusel, vabal ajal, kas jalgrattaga või jalgsi kontrollpunktiga  märgistatud terviserajal. Kontrollpunktis on tabel, kuhu pannakse kirja kuupäev, oma nimi  ja allkiri.

26.aprillil toimub suur liikumispäev: "Tere kevad ja kevadekuulutajad"

Päevakava:

11.00 -kogunemine aktiviseerimiskeskuse juurde

11.30-tutvustame kasulikke puu-ja juurvilju meie toidus,

12.00-14.00 -liikumine terviserajal, mõõdame üle vererõhu  ja võimleme

15.00 -toitume tervislikult (nõgesesupp)

Lisainfo: eha@aktivkeskus.ee

 

9. Palamuse vald

Laupäeval, 11. 04. Imukvere külas tervisekõnd

Pühapäeval  19. 04. Palamusel ja Luual tervisekõnd

Varbeveres  ja Palamusel toimub vestlusring, kus  teemaks on tervislik toitumine ja elustiil ning  liikumine kui  tervise oluline aspekt. Päev lõpeb Kuremaa ujulas vesivõimlemisega.

Lisainfo: Ellen.Kliiman@palamuse.ee

 

 

Istumine teeb südamele liiga – istumine on uus suitsetamine!

20.04.15

Margus Viigimaa, südamearst

 

Liikumine on võimalus osutada oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa.

 

Liikumine on vajalik igas vanuses inimestele haiguste ennetamiseks, töövõime tõstmiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva" kolesterooli ja suurendab „hea" kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, vähihaiguse tekkeriski ning alandab stressi ja tõstab meeleolu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke.

 

Värskeks uudiseks südamehaiguste ennetamisel on, et istumine kahjustab südant ja veresooni varem arvatust oluliselt rohkem. Seda on põhjalikult uuritud Rootsis. Nii Rootsis kui Eestis istub inimene keskmiselt 8–9 tundi päevas. Pika ja liikumispausideta istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi: trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine.

 

Istumist nimetatakse uueks suitsetamiseks – seda just südamele võrreldava kahju tekitamise rõhutamiseks. Pikaajalise istumisega südamele tekitatud kahju neutraliseerimiseks on väga oluline roll regulaarsel liikumisel. Kahjuks suudab regulaarne tervisetreening neutraliseerida istumisega tekitatud kahju ainult osaliselt.

 

Teadusuuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega, aga regulaarne liikumine. Regulaarne koormus tähendab spordiga tegelemist vähemalt kaks, veel parem kolm või enam korda nädalas. Üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kaitse südant.

 

Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Suurema koormusega tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine. Seega on võimalusi väga palju ja igaüks saab nendest välja valida omale sobivamad. Südame ja veresoonte kaitsmiseks on vaja vähemalt kaks tunnipikkust treeningut nädalas.

 

Samas ei tohi me oma südant liigselt üle pingutada. Liikumisharrastusega alustamisel või taasalustamisel tuleks vältida hasartseid spordialasid. Näiteks populaarne ja kaasakiskuv korvpall ja teised liikumismängud võivad hasardi tingimustes viia südame ülepingutamiseni. Harvad pole olnud ka juhud, mil keskealine mees tuuakse infarktiga haiglasse otse palliplatsilt.

 

Üle 40-aastastele tervisespordiga alustajatele soovitan eelnevalt teha südame koormustesti. Sellega saame näha südame- ja veresoonte käitumist kehalisel koormusel ning määrata ka optimaalse pulsisageduse tervisetreeningul.

 

Pulsisageduse ealine maksimum on 220 lööki/min lahutada vanus. Näiteks 50-aastasel inimesel on see 170 lööki minutis. Kehaline treening südame löögisagedusega 70–85 protsenti maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60–70 protsenti maksimumist (50-aastasel inimesel 100–120 lööki/min) annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti.

 

Pulssi loetakse randme- või kaelaarteril 15 sekundi jooksul ja saadud arv korrutatakse neljaga. Pulsisagedust on soovitav kontrollida umbes 10 minuti möödumisel tervisetreeningu alustamisest. Pulsimõõtmine on tunduvalt lihtsam pulsikellaga.

 

Tänapäeva kiirel ajastul tuuakse peamise vähese liikumise põhjusena esile ajapuudust. Ütlen veendunult iseenda ja paljude mu patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Alustamiseks on vaja liikumine oma päevaplaani sisse planeerida. See ajakulu kompenseerub edaspidi kuhjaga tõusnud tööefektiivsuse näol.

 

Hädavajaliku kehalise koormuse võib saada koos igapäevaste toimetustega – tehes vähemalt 6000 (soovitavalt 10 000) sammu päevas. Alustage väikestest asjadest: kasutage lifti asemel treppi, parkige oma auto uksest kaugemale, tulge bussist mõni peatus varem maha. Kõik see tugevdab teie tervist. Parajast koormusest annab tunnistust meeldiv reipus, toonuse tõus ja energiatulv. Paraneb ka meeleolu ja une kvaliteet.

 

Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise, siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ning kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid peavad liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse osas kindlasti nõu pidama oma arstiga.

 

Liikumisharrastusega alustada ei ole kunagi hilja, aga kõige lihtsam on seda teha juba lapseeas. Liikumisrõõmu kujunemine lapseeas muutub elu igapäevaseks osaks, hilisemas vanuses on seda palju raskem kujundama hakata. Lapsed jäljendavad oma vanemaid ja kuna täiskasvanud veedavad palju aega teleri või arvutiekraani seltsis, siis lapsele valikuid andes potsataks ta enamasti ikka arvuti taha. Tingimused liikumisharrastuseks peavad looma vanemad. Lapsed õpivad mitte meie sõnadest, vaid tegudest. Et lapsel tekiks vajadus taas ja taas kogeda liikumisest saadud heaolutunnet, on vaja, et ta kogeks seda kõigepealt koos vanematega.

 

Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga tegelemisel. Ilus kevadilm on hea aeg alustamiseks. Terve ja treenitud süda toob puna palgele ja rahulolu südamesse ning elu on elamist väärt.

TAI: köögiviljade söömine aitab hoida tervislikku kehakaalu

Täna algas Tervise Arengu Instituudi järjekordne puu- ja köögiviljade söömist edendav teavitus „Köögiviljad kaalu ei kasvata", mis sel korral keskendub köögiviljadele. Teavituse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ning näidata, et rohkelt köögivilju sisaldav toit aitab tervislikul viisil kehakaalu kontrolli all hoida või seda alandada.

 

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist ja toitumisnõustaja Siret Saarsalu ütles, et eelmise aasta  andmetel on Eestis ligi 60% meestest ja pea pooled naistest ülemäärase kehakaaluga (st ülekaalulised või rasvunud). Liigne kehakaal on aga mitmete haiguste või tervisehäirete riskifaktoriks. „Köögiviljade kogus, mida inimesed enamasti viimase nädala jooksul endi hinnangul sõid, on 100-200 grammi päeva kohta," lausus Saarsalu. „Minimaalne kogus päevas oleks aga 300 grammi. Neid mehi-naisi, kes söövad päevas köögivilju alla 300 grammi on 71 protsenti."

 

Ta selgitas, et tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad puu- ja köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju puu- ja köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitabki tagada normaalset kehakaalu. „Erinevalt puuviljadest nõuab köögiviljade söömine üldjuhul rohkem pingutust. Köögiviljad vajavad söömiseks ette valmistamist - puhastamist-tükeldamist - ning seeläbi ka menüü planeerimist ja oskusi neist mitmekesiseid roogi valmistada."

 

Inspiratsiooni ammutamiseks annavad toidublogijad veebilehel toitumine.ee soovitusi köögiviljatoitude valmistamiseks ning huvilistel on võimalik tellida endale e-mailile igapäevaselt ka ühe köögiviljatoidu retsept. Lisaks on teavitusse kaasatud söögikohti, kes teevad kampaania ajal köögiviljarikastele toitudele soodustusi või pakuvad erimenüüd. 14. aprillil alustab ringsõitu köögiviljalavka, mis peatub Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Türil erinevates asukohtades. Lavka pakub sooja köögiviljatoitu ja jagab infomaterjale. Teavitus toimub ka raadios, teles, välimeedias ning internetis.

 

Puu- ja köögivilju tuleb süüa vähemalt viis portsjonit ehk 500 grammi päevas. Viiest portsjonist kolm võiksid olla köögiviljad ja kaks puuviljad. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit, mis on koos teraviljadega tärkliserikaste toitude grupis. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju konserveeritutele ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul (niisama näksides, salatites, toitude koostises).

 

Teavitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames.

 

Lisainfo:  Helen Noormets, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsiooniosakonna juhataja, 659 3987, helen.noormets@tai.ee

Jõgeva maakonna sügisesed tervisepäevad 2014

 

 

Jõgeva maakonnas programmi "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014" raames toimuvad sügisesed tervisepäevad:

 

1. Mustvee –Kasepää tervisepäev  19. septembril 2014 kell 14.00

kell 14:00: mativõimlemine ja matk Tiirikojale
Korraldaja: Mustvee Turismikoda MTÜ
Lisainfo:  aive.tamm@jogevakoostookoda.ee

 

2. Rabaretk Puurmanist Endlasse 21. septembril 2014 kell 11.00

11.00 kogunemine vallamaja ees

11.15-12.00 sõit Endla looduskaitsealale

12.00-15.30 rabaretk, vahepeal kehakinnitus

15.30-16.15 sõit koju

Kehakinnituse pakib kaasa Puurmani Mõisa Sihtasutus ning matkarajal julgustab Risto Siil Kaitseliidust

Korraldaja: Puurmani Vallavalitsus

Lisainfo:  Karmen Allev, telefon 53341408

 

3. Tabivere sügismatk 4. oktoober 2014 kell 12.00

12.00 ühine soojendusvõimlemine Tabivere Põhikooli parklas, millele järgneb start 6 kilomeetrisele matkale. Matkale järgneb ühine venitusharjutuste tegemine ning kerge terviseamps.

Korraldaja: Tabivere Rahvaspordiklubi

Lisainfo:  Toomas Rosenberg, 516 4623

 

4. „Terve keha, terve vaim! Palamuse vallas 5. oktoobril 2014 kell 16.00

kell 16.15  - jalgrattaga sõitmine (kiiver kohustuslik)

-           kepikõnd Palamuse radadel(5km, 9km)

-           vesivõimlemine Kuremaa ujulas

 Juhendajad:

Eva Nigulas – venitusharjutused enne ja pärast treeningut, vesivõimlemine

Ester Laumets räägib soojendusharjutustest ja vigastustest sportimisel.

Korraldaja: Palamuse Spordiklubi

Lisainfo:  Ellen Kliiman, ellen@palamuse.ee

 

5. Jõgeva linna tervisepäev 15.septembril 2014 spordikeskuses Virtus ja terviserajal

 15.00  Spordikeskus Virtus 25 aastat – meenutused ümarlauas

18.00 –20.30   Sportimisvõimalused ja  näidistreeningud 

Pallimängude saalis     -  18.00 -19.00 saalihoki, 19.00-19.30  saalijalgpall,   19.30-20.00 korvpall

Maadlussaalis             – 18.00 -20.00 maadlus, sumo, enesekaitse

Aeroobikasaalis                      – 18.00 -19.20 aeroobika

-           19.30 –20.30, matil võimlemine, matt palun trennidesse huvilistel ise kaasa võtta

Jõusaalis                     –  18.00 – 20.00 treeneri näpunäited jõusaali kasutamiseks

18.00 -19.30 pisipõnnidele mängud koos Pipi Pikksukaga

Virtuse  tunnijooks  Virtuse terviserajal 18.00  Uudne liikumisüritus jooksu- ja käimishuvilistele.

Distantsi pikkus olenevalt võimetest ja hetkesoovist.

20.20 – Kokkuvõtted. Suupisted ja arutelu.

Korraldaja Jõgeva Linnavalitsus

Lisainfo: Erki Teder , 776 6508

 

6. Saare valla sügisene tervisepäev 21. septembril 2014 kell 14.00 Kalevipoja Kojas

14.00 Loeng – Müüdid treenimisest, mida ei tasuks uskuda ja enamlevinud vead jooksmisel

14.50 Võimleme soojaks!

15.00 Näidistreening - Enamlevinud vead kepikõnnil ja kuidas kõndimisel alaselga liikumises hoida?

15.20 Näidistreening – Kepikõnni intensiivtreening

16.00 Venitame ja üleme lõppsõna. Ülevaade valla sportimisvõimalustest

16.30 – 17.00  Aeroobika sügistalvise hooaja alustamine – näidistreening

Korraldaja: Saare Vallavalitsus

Lisainfo: Anne-Ly Võlli, aly.volli@gmail.com

 

 

7. Põltsamaa linna tervisepäev 15. oktoobril 2014 kell 13.00

Toimub tervisekõnd 5-9 km, loeng tervislikust toitumisest, tervisenäitajate mõõtmine, puu- ja köögiviljakampaania raames tervislike salatite ja küpsetiste valmistamise kogemuste jagamine ja degusteerimine.

Korraldaja: Põltsamaa Linnavalitsus

Lisainfo: Kaia Sarap kaia@poltsamaa.ee

 

 

PUU- JA KÖÖGIVILJAKAMPAANIA RAAMES TOIMUVAD TERVISLIKU TOITUMISE TEGEVUSED MAAKONNAS

 

1.      Mees , tea, mida sööd!" Tabivere Põhikooli kaudu 10.- 23.septembrini 2014.

10.-23.09  teavitamine projektist Tabivere valla lehe, kooli kodulehe ja õpilaste kaudu

 15.-19.09 Ankeetküsitluse läbiviimine

20.-22.09 kokkuvõtete tegemine

23.september kell  18:00-18:15 küsitlust tulemuste tutvustamine

18:15-19:00 toitumisnõustaja loeng

alates 19:00 soovijatele individuaalne toitumisnõustamine ja tervislikud ampsud puu-ja juurviljadest.

29.09-01.10 kordusküsitlus

7.oktoobril  Lastevanemate üldkoosolekul kokkuvõte kordusküsitlusest

Korraldaja: Tabivere Põhikool

Lisainfo: Rein Jõeveer, rein.joeveeer@mail.ee

 

2.      MIHKLIPÄEVA ÕPIKÖÖK Puurmani tõllakuuris 28. septembril 2014 kell 12.00-15.00

 „Puu- ja köögivili tahkelt või vedelalt toidulauale" praktilise õpiköögi viivad ellu Jana Kuusk ja Teele Kaugesalu
Õpiköögis valmivad road ja joogid nii kodumaistest kui välismaistest puu- ja köögiviljadest. Pakume maitseelamusi igale maitsele. Jagame nõuandeid, näpunäiteid, uudsust, retsepte, kuidas toidulaud muuta rikkalikumaks ja värvilisemaks. Kampaania on suunatud meestele ja nende tervislikele eluviisidele, toitumisele. Mehed! Hakkame tervislikult toituma! Kui Sinu köögis askeldab naine, võta temagi kaasa!
Korraldaja: Puurmani Vallavalitsus
Lisainfo:  Karmen Allev, telefon 53341408

 

3.      „Sööme ära!" Saare valla meeste eri 16.septembrist 3. oktoobrini

Meeste söögitegemise lühifilmide konkurss

16.09 - Õppefilmide saatmise algus

24.09 - Õppefilmide saatmise lõpp

25.09  - 30.09 Filmide komplekteerimine

03.10 „Sööme ära!" – Saare valla meeste eri filmiõhtu

19.00  Avasõnad

19.10  Sõna osalejatel

19.30 Õppefilmi ühisvaatamine. Ühine degusteerimine

Korraldaja: Saare Vallavalitsus

Lisainfo: Anne-Ly Võlli, aly.volli@gmail.com

 

4.      Aiast kööki! Palamuse Avatud Noortekeskuses 2.oktoobril  2014 kell 18.00

 

Uusi ja vanu nippe tervislikuks toitumiseks  koos õpiköögiga. Juhendab Marge Puuraid

Korraldaja: Palamuse Spordiklubi

Lisainfo:  Ellen Kliiman, ellen@palamuse.ee

 

5.      Eesti köögiviljad terve aasta toidulaual, Mustvee Kultuurikeksuses  4 oktoober kell 11:00

loeng teemal: Eestimaiste köögiviljade säilitamine ja aastaringne kasutamine, Anu Oll.

Praktilised näpunäited ja personaalne nõustamine.

Korraldaja: Mustvee Turismikoda MTÜ

Lisainfo:  aive.tamm@jogevakoostookoda.ee

 

6.      Puu- ja köögiviljad iga mehe menüüsse 29. septembril 2014  KELL 18–20 toitumisteemaline  infoõhtu kohvikus "ateljee" (Pargi 13)

Mees, kui sulle on oluline korras kehakaal, tugev immuunsüsteem, südamehaiguste riski vähendamine, siis tule kohale!                           

Alustame kell 18 erinevate puuviljade tervistavate omaduste tutvustamisega ja nende degusteerimisega.

Sellele järgneb Tervise Arengu Instituudi toitumiseksperdi Tagli Pitsi loeng-arutelu tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest.

Oma õnnestumisest ja ebaõnnestumisest õige toitumise otsingutel jutustab Erki Teder. Kohviku „Ateljee" tervisliku menüü kujundamisest jutustab kohviku perenaine Diana Lall.

Lõpuks valmistame kohapeal ühisloominguna erinevaid juur- ja lehtviljasalateid ja sööme need ka ise ära.

Korraldaja: Jõgeva Linnavalitsus

Lisainfo: Erki Teder , 776 6508

15.09.14

Algas turvalisuse kuu maakonna lastele

Septembrikuus toimub juba kolmandat aastat Jõgevamaa laste turvalisuse kuu. Turvalisuse kuu on ellu kutsutud pööramaks tähelepanu maakonna laste ja perede turvalisele ning ohutule elukeskkonnale ja käitumisele, mis aitaks omakorda tõsta kogukonna teadlikkust ohutuse ja turvalisuse vajalikkusest ning abivajaja märkamisest.

 

Koostöös Lõuna Prefektuuri Jõgeva Politseijaoskonnaga, Päästeameti, Eesti Punase Risti Jõgevamaa Seltsi ja maakonna lasteaedadega toimuvad lasteaedade vanemate rühmade õpilastele piirkondlikud tervise- ja ohutuspäevad. Tervise- ja ohutuspäeval õpetatakse erinevaid ohutusnõudeid ning oskust käituda erinevates olukordades, samuti toimuvad erinevad liikumistegevused. Lasteaedadest, maakonna lastekaitsetöötajatelt ning maavalitsuse tervisetoast on võimalik saada koduste ohtude hindamise küsimustikke ning nõuandeid nende täitmisel.

 

Käesolev aasta on kuulutatud liikumisaastaks ja sellega seoses on rõhk turvalisusele ja ohutusele püstitatud just läbi liikumistegevuste. Kuu jooksul viiakse lasteaedades läbi liikumisohutust käsitlevaid tegevusi, milledesse kaasatakse ka lapsevanemaid. Turvalisuse kuust osavõtnud lasteaiad esitavad Jõgeva Maavalitsuse peaspetsialistile kokkuvõtte tehtud tegevustest ja Jõgevamaa Tervisenõukogu valib välja ühe lasteasutuse, kelle tegevust ning lastevanemate kaasatust tunnustatakse.

 

Turvalisuse kuu maakondlik üritus „Oska ohutult!" toimub 7. septembril Mustvee Kultuurikeskuses ja selle ümbruses. Koostöös Lõuna Prefektuuri Jõgeva Politseijaoskonna, Päästeameti, Eesti Punase Risti Jõgevamaa Seltsi ja teiste koostööpartneritega korraldatakse maakonna lastele näitlike tegevustega lõbus päev. Päeva lõpetab teater NORA lastelavastus „Ottomar ja Jeebus", mis on valminud Päästeameti projektiga. Üritusele on oodatud kõik lapsed koos vanematega.

 

Turvalisuse kuu toimub Eesti Haigekassa tervist edendava projekti „Kodu- ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgeva maakonnas" raames Jõgeva Maavalitsusele eraldatud vahenditest ning kõik tegevused on osalejatele tasuta.

Ohutuslaager “Kaitse end ja aita teist” Jõgevamaal peab juubelit!

2.-4. juunil tähistatakse Jõgevamaal projekti „Kaitse end ja aita teist" 20. juubeliaastapäeva laagriga. Kolmepäevane laager algab Jõgeva vallas Kassinurme mägedes ja lõpeb Palamuse vallas Udu talus Kuremaa järve ääres.

 

Jõgevamaa koolinoored tulevad kohale 8 liikmeliste võistkondadega, et omavahel ohutusteemadel jõudu katsuda ning omandatud teadmisi testida. Juubelilaagrisse on külla kutsutud ja tänatakse ohutusprogrammi ning laagri 20. aastat tagasi ellu kutsunud inimesi.

 

„Kaitse end ja aita teist" (KEAT) on riigiasutuste ja mittetulundusühingute ühisprojekt, mis on mõeldud 6.-8. klasside kooliõpilastele. Projekti kaudu arendatakse laste tervist toetavat mõtteviisi, antakse oskusi ohte ette näha ning seeläbi ära hoida vigastusi ning traumasid.

 

Õppeaasta jooksul toimunud koolitustel on valdkondade spetsialistid päästeametist, politseist ja mujalt rääkinud noortele esmaabi andmisest, liiklusohutusest, meelemürkide kahjulikkusest, orienteerumisest looduses ning käitumisest tulekahjul ja muudel õnnetustel. Kahepäevases laagris võrreldakse oma teadmisi nii teoorias kui praktikas.

 

KEAT laagri esimene päev algab orienteerumisvõistlusega Kassinurme mägedes, mis lõpeb „miinivälja" ületamisega Udu talu lähistel. Teisel päeval võisteldakse omavahel ning vaadatakse teaduskeskus Ahhaa ohutusalast teatrietendust. Laste oodatumaks võistluseks on laagri kolmandal päeval tuletõrjeolümpia, kus pannakse proovile osavus päästevahendite kasutamisel. Laagrist ei puudu ka erinevatel teemadel ennetusalased demonstratsioonesinemised ja üllatused.

 

Laagris osaleb 13 võistkonda 11 koolist, kokku üle 132 noore koos juhendajatega. Laagri lõpetamisel tunnustatakse valdkondade parimaid ning kogu võistluse üldvõitjaid. Võitmisest olulisem on Jõgevamaa noorte aktiivne üritusel osalemine ning selle läbi kogemuste ja tarkuste omandamine kogu eluks.

 

Ühisprojektis osalevad Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Punane Rist, Maanteeamet, Elektrilevi, Kaitseliit, Jõgeva Maavalitsus ja Jõgeva Spordiklubi Visa. Kolmandat aastat järjest toetab laagrit ning jagab infot raudteeohutusest Operation Lifesaver Estonia.

 

Ettevõtmist rahastatakse osaliselt Eesti Haigekassa projekti „Kodu- ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgeva maakonnas" raames.

 

Lisainfo:

Eha Anslan

Päästeameti ennetustöö büroo peaspetsialist

Tel. 52 78 531

 

Maiu Veltbach

Jõgeva Maavalitsus Haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist

Tel 5647 9521

22 südame soovi

14.04.14

Alanud on 22. üle-eestiline südamenädal. Tunnustatud südamearst, professor Margus Viigimaa pani sel puhul kirja 22 kõige tähtsamat soovi, mida oma südame heaks järgida. Seda mitte ainult südamenädalal, vaid iga päev. 

 

1. "Head" geenid on laev, kapten oled sina ise.

2. Positiivne ellusuhtumine hoiab südame tervena.

3. Unistusteni aitavad jõuda tervena elatud aastad, hoia oma südant iga päev.

4. Nii nagu ükski kaev ei ole põhjatu, ei ole ka sinu tervisevaru piiramatu.

5. Terved hambad on südame jaoks olulised, nii vähendad südamehaiguste riski.

6. Arvesta lastega, sinu tervislik eluviis on eeskujuks su lastele ja nende sõpradele.

7. Suitsetamisest loobudes väheneb südamehaiguse risk kolm korda!

8. Suitsetamine lõpeta kohe, ilma "aga"-de, "või"-de ja tulevikku lükatud tähtaegadega.

9. Suhkrustatud joogid on salakavalad. Peidetud suhkur tõstab kaalu ja  muudab ainevahetuse laisaks, see on tee südame- ja suhkruhaiguseni.

10. Etiketid toiduainete pakenditel on sinu tervise huvides - võta need luubi alla ja vali väiksema suhkru- ja rasvasisaldusega tooteid.

11. Söö kala! Vähemalt kaks korda nädalas!

12. Südamele meeldivad puu- ja juurviljad, täisteratooted ning vähese rasvasisaldusega piimatooted.

13. Ole ise gurmeekokk - ära lase soolal tappa toidu maitset!

14. Stopp soolale kodus, kasuta toiduvalmistamisel parem ürte. Valmistoitudes on soola niigi palju.

15. Lisa oma elule värvi iga päev viie erineva puu- ja juurviljaga!

16. Ole mõõdukas alkoholi tarvitamisel. Päevas on lubatud meestele kaks drinki, naistele üks.

17. Ära riku südame rütmi - alkohol kahjustab otseselt südamerütmi kontrollivaid rakke.

18. Jaluta halb minema! 30 minutit kõndi iga päev peletab stressi ja teeb südame tugevaks.

19. Muuda liikumine lõbusaks, kutsu kaasa sõbrad või liitu rühmatreeninguga.

20. Kaalu juhtimine - lihtsam kui autojuhtimine: pane paika sihtpunkt, vali õige kütus ja kiirus ning jõuadki pärale.

21. Vöökoht luubi alla - naiste vööümbermõõt olgu alla 88 cm ja meestel alla 102 cm.

22. Numbrid, mida karta: vererõhk suurem kui 140/90 mmHg, üldkolesterool üle 5 mmol/l, veresuhkur üle 6 mmol/l. 

Toimetaja: INGRID TAMMAN

Südamenädala  üritused aprill 2014

Jõgevamaa

 

Tabivere

Ürituse nimetus:                                 Kevadmatk

Toimumise koht:                                Tabivere kergliiklusteel

Toimumise kuupäev:                        12. aprill

Alguse kellaaeg:                                12.00

Ürituse kirjeldus:                                Matka alustatakse Tabivere Gümnaasiumi parklast kell 12.00 võimlemisega, mille viib läbi aeroobikatreener Mari Kipri. Matkatakse Äksi kirikuni ja tagasi, kokku 7 km. Pärast matka võimeldakse ja pakutakse jooki ning puuvilju.

Kontaktisik:                                       Toomas Rosenberg

Lisainfo:                                             sport@tabivere.ee, Tabivere Rahvaspordiklubi

 

Põltsamaa linn

Ürituse nimetus:                                 Tervisepäev

Toimumise koht:                                Põltsamaa Felixhalli juures

Toimumise kuupäev:                        13. aprill

Alguse kellaaeg:                                10.45

Ürituse kirjeldus:                               10.45 Kogunemine Põltsamaa Felixhalli juures

11.00-12.00 tervisekõnd

12.00-12.30  tervislik jook ja suupiste

12.30-14.00 ringtreening (Treener tutvustab ringtreeningu põhimõtteid ja eesmärke, millele järgneb praktiline treening)

14.15-14.45 lõpetamine ja tänamine

Kontaktisik:                                          Thea Alliksaar

Lisainfo:                                                thea@poltsamaa.ee

 

Puurmani vald

Ürituse nimetus:                                Tervisepäev

Toimumise koht:                                Puurmani noortekeskuse juures

Toimumise kuupäev:                         15. aprill

Alguse kellaaeg:                                 15.45

Ürituse kirjeldus:                              15.45-16.00 registreerimine

                                                             16.00-19.00 raamatute väljapanek

                                                             16.00-17.00 loeng/vestlusring – südamehaiguste ennetamine

                                                             17.00-19.00 tervisenäitajate mõõtmine

                                                             17.00-17.15 soojendusvõimlemine noortekeskuse esisel platsil

                                                             17.15 START! Kepikõnnile ja rattasõidule, rada avatud kella 19.00-ni.                                                              Kepikõnd suunal Puurmani-Jüriküla-Puurmani. Rattasõit suunal                                                                      Puurmani-Kirikuvalla-Tõrve-Kursi-Laasme-Puurmani

Kontaktisik:                                        Karmen Allev

Lisainfo:                                             karmen@puurmani.ee

 

 

Mustvee linn

Ürituse nimetus:                                 Südamenädal Mustvees

Toimumise koht:                                Mustvee Kultuurikeskus

Toimumise kuupäev:                         16 aprill

Alguse kellaaeg:                                 15.00

Ürituse kirjeldus:                                Anu Oll tutvustab tervislike magustoitude tegemist,Aive Tamm räägib tervisespordiüritustest Soomes Lõuna-Karjalas, Laidi Zalekesina tutvustab internetipõhiseid kalorilugemiseprogramme. Toimub Matk Samovaride muuseumisse Kasepääl (ja tagasi).14. - 19. aprill saavad kõik liikujad läbitud kilomeetrid registreerida Mustvee Kultuurikeskuses.

Kontaktisik:                                                         Janek Romanovitš

Lisainfo:                                                              janekrom@gmail.com, Spordiklubi Mustvee

 

 

Palamuse vald

Ürituse nimetus:                                Matk

Toimumise koht:                                Luual klubi ja Palamuse rahvamaja

Toimumise kuupäev:                         20. aprill

Alguse kellaaeg:                                 14.00

Ürituse kirjeldus:                                Luual klubi juurest Palamusele või Palamusel rahvamaja juurest vastavalt soovile kas 9km  või 5,5 km rada. Päeva lõpetamine Kuremaa ujulas vesivõimlemisega.

Kontaktisik:                                       Ellen Kliiman

Lisainfo:                                             ellen@palamuse.ee, Palamuse Spordiklubi

 

Jõgeva linn

Ürituse nimetus:                                 Kõnni või jookse koos teistega oma tervise heaks"

Toimumise koht:                                Jõgeva Spordihoone Virtus

Toimumise kuupäev:                          26. aprill

Alguse kellaaeg:                                 11.00

Ürituse kirjeldus:                                11.00- osalejate registreerimine, Eesti Punase Risti esindaja                                                                            näpunäited

                                                               11.30 – soojendus- ja venitusharjutused koos Viljar Vallimäega,                                                                         trassi kohta käiva infomaterjalide jagamine

                                                                12.00 - ühise jooksu, sörgi, kepikõnni, kõnni algus. Raja pikkus 9,2                                                                   km.                                                        

                                                                13.00 -14.00 – kogunemine, kokkuvõtete tegemine, tervislikud                                                                           suupisted.

Kontaktisik:                                          Erki Teder

Lisainfo:                                               erki@jogeva.ee

 

Üritusi toetab programm „Tervislikke valikuid teotavad meetmed 2013-2014"